Alltoodud teksti automaattõlke saamiseks klõpsake siin.
Dombrovskis ühineb omavalitsuste üleskutsega riikide valitsustele kaasata piirkonnad ja linnad paremini riiklike taastekavade koostamisse  

Komitee konsultatsioonist nähtub, et enamik piirkondi ja linnu on COVID-19 järgsete taastekavade koostamisest kõrvale jäetud, kuigi neil on ülioluline roll hädaolukorraga toimetulekul. Euroopa Komisjon kohustub seda otsustavat tegurit riiklike kavade hindamisel arvesse võtma.

Euroopa Regioonide Komitee ja Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu hiljutise konsulteerimise tulemused näitavad, et paljude liikmesriikide valitsused jätavad piirkonnad ja linnad COVID-19 järgsete taastekavade koostamisest kõrvale. Kohalikud ja piirkondlikud juhid jagasid oma muret Euroopa Komisjoni inimeste hüvanguks toimiva majanduse valdkonna juhtiva asepresidendi Valdis Dombrovskisega märtsis toimunud komitee täiskogu istungjärgul.

Arutati piirkondade ja linnade rolli riiklike taastekavade väljatöötamises, rakendamises ja juhtimises ning Euroopa sotsiaalõiguste samba uut tegevuskava, misjärel Valloonia asepeaminister ning majandus- ja väliskaubandusminister Willy Borsus (BE/Renew Europe) tutvustas arvamust Euroopa kaubanduspoliitika läbivaatamise kohta. Arvamus võetakse ametlikult vastu täiskogu istungjärgu lõpus.

Täiskogu istungjärgu arutelu avades rõhutas komitee president Apostolos Tzitzikostas , et „pealesurutud meetmed ja tsentraliseerimine õõnestaks tugevalt ELi taastevahendite mõju. Peame tagama, et piirkondade, linnade ja külade keskne roll pandeemia käsitlemisel leiaks nõuetekohast kajastamist taastekavade juhtimises ja Euroopa poolaasta raames tehtavas töös. Toetame Euroopa Komisjoni võetud kohustust arvestada selle olulise teguriga riiklike kavade hindamisel ja vastuvõtmisel.“

Juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis ütles: „Liikmesriigid töötavad intensiivselt oma taaste- ja vastupidavuskavade kallal. Nende kohapealne edu sõltub tugevast omaksvõtust piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna toetusest. Riiklikes kavades tuleb selgitada, kuidas sidusrühmadega konsulteeritakse ja kuidas kajastub nende panus kavandatud investeeringutes ja reformides ning kuidas nad aitavad suurendada ühtekuuluvust, võttes arvesse kohalikke, piirkondlikke ja riiklikke erinevusi. Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning sidusrühmade kaasamine on sama oluline ka rakendamisetapis.“

Komitee liikmed arutasid ka seda, mil määral saab reformitud ELi kaubanduspoliitika aidata kaasa majanduse elavdamisele. Tehes kokkuvõtet nii välisprobleemidest, nagu suurenenud geopoliitilised pinged, kui ka siseprobleemidest, nagu Euroopa roheline kokkulepe ja digiüleminek, nõudsid nad ELi kaubanduspoliitika läbivaatamist, et viia see kooskõlla ELi üldiste sotsiaalsete ja majanduslike suundumustega. ELi kaubanduspoliitika legitiimsuse suurendamiseks nõudis komitee, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning kodanikuühiskonna organisatsioonid kaasataks laiemat ja varakult tulevastesse kaubanduse valdkonna seadusandlikesse ettepanekutesse.

Valloonia asepresident ning majandus- ja väliskaubandusminister Willy Borsus (BE/Renew Europe) ütles: „Selleks et tugevdada oma positsiooni avatud, õiglase, jätkusuutliku ja reeglitel põhineva rahvusvahelise kaubanduskorra ülemaailmse liidrina, peab EL oma kaubanduspoliitika põhjalikult ümber kujundama.“

Lisaks said kohalikud, piirkondlikud ja Euroopa esindajad arutelu käigus võimaluse esimeseks poliitiliseks mõttevahetuseks Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise uue tegevuskava üle, mille Euroopa Komisjon avaldas kaks nädalat tagasi. „Pandeemia eesliinil töötades nägime iga päevaga üha enam, et tervisealane hädaolukord muutub järjest rohkem sotsiaalseks hädaolukorraks. Seepärast peame tervitatavaks sotsiaalõiguste samba rakendamise tegevuskava kui vahendit investeeringute suunamiseks sotsiaalsesse ühtekuuluvusse, võttes selgeks eesmärgiks ELi, riiklike ja piirkondlike ressursside ja poliitika integreerimise,“ ütles komitee sotsiaalpoliitika, haridus-, tööhõive-, teadus- ja kultuurikomisjoni (SEDEC) esimees Anne Karjalainen (FI/PES).

Taustteave

Euroopa Regioonide Komitee ning Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu ( CEMR ) korraldasid ühiskonsultatsiooni, et uurida kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamist riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamisse. Tulemusi tutvustati 22. jaanuaril komitee majanduspoliitika komisjoni koosolekul. Koosolekul juhiti tähelepanu sellele, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste panust on kasutanud vaid vähesed riigid ja see ohustab Euroopa taastekava edukat rakendamist.

Lisateavet leiate siit .

Komisjon algatas 16. juunil 2020 konsultatsioonid ELi kaubandus- ja investeerimispoliitika üle. Konsultatsiooni esimene eesmärk oli hinnata, kuidas saab kaubanduspoliitika aidata kaasa kiirele ja kestlikule sotsiaal-majanduslikule taastumisele, suurendada ELi konkurentsivõimet ning aidata edendada liidu väärtusi ja standardeid. Teine eesmärk oli vaadata kaubanduspoliitika läbi avatud strateegilise autonoomia mudeli alusel. Avatud strateegilise autonoomia mudel võimaldab Euroopa ettevõtjatel, töötajatel ja tarbijatel saada avatusest kasu, kuid samal ajal kaitsta end ebaausate tavade eest ning suurendada ELi vastupanuvõimet võimalike tulevaste ohtude suhtes. Euroopa Regioonide Komitee andis töösse oma panuse arvamuse eelnõuga komisjoni kaubanduspoliitika läbivaatamise kohta.

Euroopa Komisjon esitles Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise tegevuskava 4. märtsil. Selles seatakse kolm suurt peamist eesmärki, millest liikmesriigid ja nende piirkonnad peaksid juhinduma sotsiaalõiguste samba eesmärkide saavutamiseks tehtavates poliitilistes otsustes, kasutades sotsiaalsete investeeringute edendamiseks täielikult ära ka ELi eri fonde.

Uued peamised eesmärgid tähendavad, et 2030. aastaks peaks vähemalt 78% ELi elanikkonnast vanuses 20–64 olema tööga hõivatud, vähemalt 60% kõigist täiskasvanutest peaks igal aastal koolitusel osalema ning vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste arvu tuleks vähendada vähemalt 15 miljoni võrra.

Pressiteate tegevuskava esitlusele antud vastukajast leiate siit .

Kontaktisikud:

Matteo Miglietta

Tel +32 470 895 382

matteo.miglietta@cor.europa.eu

Maximilian v. Klenze

Tel +32 2 282 2044

Maximilian.vonKlenze@ext.cor.europa.eu