ELi ühtekuuluvuspoliitikale tuleb jätkuvalt eraldada vähemalt kolmandik 2020. aasta järgsest ELi eelarvest ja sellega tuleb toetada kõiki Euroopa piirkondi. Selle osakaalu vähendamine süvendaks lõhesid Euroopas ja kahjustaks Euroopa Liidu tulevikku. Sellise sõnumi edastas täna üleeuroopaline ühtekuuluvuspoliitika allianss #CohesionAlliance Euroopa Komisjonile enne tulevase ELi eelarve projekti avaldamist 2. mail.
Ühtekuuluvuspoliitika, mille jaoks eraldati 350 miljardit eurot ajavahemikus 2014–2020 ja mida viiakse ellu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu, on ELi peamine investeerimisvahend, mille eesmärk on vähendada piirkondlikke erinevusi, luua töökohti ja uusi ärivõimalusi ning tegeleda suurte üleilmsete probleemidega, nagu kliimamuutused ja ränne. See on ainus ELi poliitikavaldkond, mis hõlmab kõiki Euroopa kohalikke omavalitsusi, kaasates kohalikke sidusrühmi, et viia ellu majanduskasvu strateegiaid ühiste ELi eesmärkide saavutamiseks.
Võttes arvesse Brexitit ja ELi vajadust rahastada uusi prioriteete, nagu kaitse, julgeolek ja välispiirikontroll, on oht, et ühtekuuluvuspoliitika jaoks eraldatavaid vahendeid kärbitakse järgmises ELi pikaajalises eelarves või mitmeaastases finantsraamistikus, milles määratakse ELi kulupiirangud pärast 2020. aastat. Selleks et seda vältida ja suurendada teadlikkust ühtekuuluvuspoliitika tähtsast rollist, käivitasid ELi linnade ja piirkondade peamistest ühendused Euroopa Piirialade Ühendus (AEBR), Euroopa Piirkondade Assamblee (AER), Euroopa Piirkondlike Seadusandlike Kogude Konverents (CALRE), Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR), Euroopa Mereliste Äärealade Konverents (CPMR) ja Eurocities ning Euroopa Regioonide Komitee eelmise aasta oktoobris ühtekuuluvuse alliansi #CohesionAlliance.
Alianss nõuab, et 2020. aasta järgne ELi eelarve muudaks ühtekuuluvuspoliitika tugevemaks, tõhusamaks, nähtavamaks ja kättesaadavamaks kõigile Euroopa Liidu piirkondadele. Pärast selle käivitamist on alliansi deklaratsioonile kirjutanud alla enam kui 4 000 üksikisikut, 100 piirkonda, 70 linna ja maakonda, 50 piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ühendust, 40 Euroopa Parlamendi liiget ja 30 ELi valdkondade ühendust.
„Ühtekuuluvuspoliitika on küll traditsiooniline, kuid mitte vanamoeline. Sellel on järgmises ELi eelarves jätkuvalt tähtis koht. Me ei saa tagada, et kärpeid ei tehta, kuid meie eesmärk on neid piirata 5–10 %,“ ütles ELi eelarvevolinik Günther Oettinger , kes kutsus kõiki partnereid üles innustama ja veenma riikide valitsusi, et oma ülesannete täitmiseks vajab EL liikmesriikidelt suuremat panust.
Seda seisukohta jagas ka ELi regionaalpoliitika volinik Corinna Creţu, kes rõhutas: „Euroopa vajab ühtekuuluvust rohkem kui kunagi varem ja seda mitte üksnes majanduslikel, vaid ka sotsiaalsetel ja poliitilistel põhjustel. Tuhanded sellest ainulaadsest poliitikast abisaajad, kes esindavad nii linnu ja piirkondi kui ka tervishoiu-, haridus- ja ärisektorit, edastavad tänu #CohesionAlliance’ile selge ja kõlava sõnumi, et Euroopa ja ühtekuuluvuspoliitika on ühe mündi kaks poolt.“
Euroopa Piirialade Ühenduse nimel ütles Extremadura piirkondliku omavalitsuse välissuhete peadirektor Rosa Balas Torres : „Praeguseid territoriaalse koostöö programme tuleb käsitleda Euroopa ühtekuuluvuse hädavajalike osadena, mis ühendavad kodanikke ja territooriume piiriüleselt. Kooskõlas komisjoni hiljutise teatisega piirialade kohta tuleb veelgi arendada piiriüleseid ja riikidevahelisi lähenemisviise teistes ELi poliitikavaldkondades, nagu tööhõive, tervishoid, juurdepääsetavus ja ühendatavus.“
Euroopa Piirkondade Assamblee esimees ja Rootsis asuva Västra Götalandi läänivalitsuse juht Magnus Berntsson sõnas: „Tugev uuendatud ühtekuuluvuspoliitika on kõigi piirkondade jaoks kõige arukam ja loogilisem investeering, mida EL saab oma tuleviku heaks teha. Edaspidi on ühtekuuluvuspoliitika liidu kõige võimsam vahend, mille abil parandada kodanike elukvaliteeti ja edendada ühtset, tugevat ja konkurentsivõimelist Euroopat.“
Euroopa Piirkondlike Seadusandlike Kogude Konverentsi esimees ja Portugalis asuva Assooride autonoomse piirkonna seadusandliku assamblee esimees Ana Luís märkis: „On aeg ühineda ja lähendada oma seisukohti, et kaitsta Euroopa Liidu aluspõhimõtteid, nagu ühtekuuluvus ja solidaarsus. Just sel põhjusel ühines #CohesionAlliance’iga Euroopa Piirkondlike Seadusandlike Kogude Konverents. Euroopa vajab tugevat ja tõhusat ühtekuuluvuspoliitikat kõigis oma piirkondades.“
Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu eestkõneleja ja Malmö volikogu liige Ilmar Reepalu teatas: „Kui edukad on ELi uued prioriteedid, nagu sotsiaalne kaasatus ja kliimameetmed, sõltub linnade ja piirkondade suutlikkusest oma territooriumidesse investeerida. Neid investeeringuid ei saa teha ilma ühtekuuluvuspoliitikata. EL peaks olema järjekindel ja asetama ühtekuuluvuspoliitika tulevases eelarves tähtsale kohale.“
Euroopa Regioonide Komitee president Karl-Heinz Lambertz rõhutas: „Kui soovime Euroopat, mis investeeriks igasse kogukonda ning oleks tõhusam, nähtavam, vähem tsentraliseeritud ja toetaks piiriülest koostööd, on vaja tugevat ühtekuuluvuspoliitikat kõigi piirkondade jaoks ja suuremat ELi eelarvet. Eelarve kärpimisel oleksid rängad tagajärjed Euroopa Liidu heaolule ja ühtsusele tulevikus.“
Seda toonitas ka Euroopa Mereliste Äärealade Konverentsi president ning Portugalis asuva Assooride piirkondliku valitsuse juht Vasco Alves Cordeiro : „ELi tulevane eelarve peab kajastama ELi edasipüüdlikkust ja prioriteete, tagades piirkondadele vajaliku paindlikkuse, et viia kohapeal ellu Euroopa Liidu poliitilist nägemust Euroopa tuleviku kohta. Teatavaid prioriteete saab saavutada üksnes ühtekuuluvuspoliitika abil.“
Ühtekuuluvuspoliitika tähtsat rolli rõhutas Genti linnapea ja Eurocitiese president Daniël Termont : „Ühtekuuluvuspoliitika on liim, mis hoiab ELi koos meie püüdlustes liikuda jätkusuutlikuma, kaasavama, demokraatlikuma ja jõukama tuleviku poole. Innovatsiooni, koostöö ja solidaarsuse toetamine tugeva ühtekuuluvuspoliitika abil aitab Euroopal anda jätkuvalt eeskuju meid ümbritsevale maailmale tulevaste põlvkondade hüvanguks.“
Taustteave
#CohesionAlliance (ühtekuuluvuspoliitika allianss) koondab neid, kes usuvad, et ELi ühtekuuluvuspoliitika peab ka edaspidi olema üks ELi tuleviku tugisambaid. Allianss loodi Euroopa linnade ja piirkondade juhtivate ühenduste ning Euroopa Regioonide Komitee koostöös. Allianss nõuab, et 2020. aasta järgne ELi eelarve muudaks ühtekuuluvuspoliitika tugevamaks, tõhusamaks, paremini nähtavaks ja kättesaadavaks igale Euroopa Liidu piirkonnale. Riikide valitsused, kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, VKEd, valitsusvälised organisatsioonid, koolid, ülikoolid või kultuuriorganisatsioonid – igaüks, kes usub ELi ühtekuuluvuspoliitikasse, on teretulnud alliansiga ühinema, kirjutades alla selle deklaratsioonile .
Lisateave
Fotod
Ühtekuuluvuspoliitika teabelehed
Ühtekuuluvuse alliansi allakirjutajad
Ühtekuuluvuse alliansi kaart
Pressikontaktid
cohesionalliance@cor.europa.eu