Alltoodud teksti automaattõlke saamiseks klõpsake siin.
Kriitilise tähtsusega toorained ja nende tähtsus Euroopa tuleviku jaoks  

Käesolevas usutluses vastab Saarimaa liidumaa parlamendi esimene aseesimees Isolde Ries viiele küsimusele seoses tema koostatud arvamusega kriitilise tähtsusega toorainete tegevuskava kohta. Arvamus on kavas vastu võtta 17. märtsil Euroopa Regioonide Komitee täiskogu istungjärgul .

2020. aasta septembris esitas Euroopa Komisjon kriitilise tähtsusega tooraineid käsitleva tegevuskava , mis on Isolde Riesi koostatud arvamuse teemaks. Komisjon liigitab toorained on kriitilise tähtsusega tooraineks, kui need on majanduslikult väga olulised, kuid neid ei saa ELis usaldusväärsel viisil kaevandada ja seega tuleb neid suuremas osas importida. EL sõltub suuresti teistest riikidest pärit impordist iseäranis toorainete puhul, mis on olulised digiülemineku ja tulevikku suunatud tehnoloogiate arendamiseks. Arvamuses „Kriitilise tähtsusega toorainete tegevuskava“ leitakse, et Euroopa kriitilise tähtsusega toorainete varu säilitamisel peaks ka kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel olema oluline roll, kuna ELis on vaja laiendada toorainete kaevandamist ja parandada kriitilise tähtsusega toorainete ringlussevõttu.

Teie koostatud arvamuses keskendutakse kriitilise tähtsusega toorainete tulevase varu kindlustamisele Euroopa Liidus. Milliseid konkreetseid meetmeid oleks ELis vaja rakendada, et kaitsta kriitilise tähtsusega toorainete tarneahelaid, st muuta neid kolmandatest riikidest vähem sõltuvaks?

Majanduspoliitilisest seisukohast on õige ja oluline, et Euroopa Regioonide Komitee käsitleks komisjoni teatist kriitilise tähtsusega toorainetega seotud vastupanuvõime kohta, mis avaldati eelmise aasta septembri alguses. Tänapäeva rahvamajandused, millel on pikad väärtusahelad, ei saa ilma kindla, konkurentsivõimelise ja keskkonnahoidliku toorainetarneta püsivalt toimida. Peame vähendama ELi sõltuvust kriitilise tähtsusega toorainetest ressursside tõhusama kasutamise, kestlike toodete ja innovatsiooni abil. ELi sisemaist toorainete kaevandamist tuleks poliitiliselt ja rahaliselt toetada ning nende kolmandatest riikidest hankimist on vaja mitmekesistada. Rahvusvaheliste kokkulepetega tuleb tagada keskkonna- ja sotsiaalstandardid, aga ka tarne- ja turustusahelate jälgitavus. Mul on hea meel ka Euroopa tooraineliidu üle, mille Euroopa Komisjon käivitas koos tööstuse, teadusasutuste, liikmesriikide ja kodanikuühiskonna esindajatega. See algatus võib anda väärtusliku panuse tehnilise oskusteabe, innovatsiooni ja investeeringute edendamisse.

Kuidas saaks Euroopa Liit kanda suuremat vastutust tooraine tarneahelates ja toorainete paremas kasutamises? 

Toorainete tarneahelates on kahtlemata puudusi. Me vajame strateegilisi lähenemisviise, näiteks piisavaid varusid, et vältida häireid tootmises ja tarnimises. Samuti on vaja alternatiivseid tarneallikaid ja tihedamat partnerlust kriitilise tähtsusega toorainetega tegelevate sidusrühmade vahel. Koostöö partneritega peab siiski käima käsikäes vastutustundliku hankimisega. Suur pakkumise kontsentratsioon madalamate sotsiaalsete ja keskkonnastandarditega riikides ei kujuta endast mitte ainult ohtu varustuskindlusele, vaid võib süvendada ka sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme. Seepärast tuleks esmajärjekorras püüda sõlmida WTO tasandil rahvusvahelised lepingud, mille eesmärk on tagada tarne- ja turustusahelate suur läbipaistvus. Seejärel tuleks alustada võimalikult kiiresti läbirääkimisi nende standardite süstemaatilise parandamise üle.

Kuidas saab tootmisprotsessides suurendada ressursitõhusust ja tõhustada ringmajandust?

Tõhususe suurendamine tooraine kasutamisel ja sellele järgnevates tootmisprotsessides on oluline, sest selle abil saab maksimaalselt kooskõlla viia konkurentsivõime ja keskkonnasäästlikkuse eesmärgid. Euroopas peituvad termini „jäätmed“ taga sageli väärtuslikud ressursid ja kriitilise tähtsusega toorained. Seepärast tuleks ringlussevõetud materjale kasutada palju rohkem, et vähendada esmaste ja kriitilise tähtsusega toorainete kasutamist. See üleskutse on suunatud nii tootjatele, turustajatele kui ka tarbijatele.

Milline osa saab olla linnadel ja piirkondadel, eelkõige Euroopa kaevanduspiirkondadel, et suurendada toorainete kaevandamist ELis?

Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on tähtis roll Euroopa Komisjoni tooraineid käsitlevas tegevuskavas. Neil on näiteks volitused lubade väljastamiseks ja järelevalve teostamiseks toorainetega seotud ja tööstusprojektide puhul. Toorainete kaevandamisega kaasnevat väärtust luuakse kohtadel, samuti asuvad seal sellega seotud töökohad. Sama kehtib ka teadus- ja arendusprojektide kohta.

Saarimaalt ehk traditsioonilisest kaevanduspiirkonnast pärit poliitikuna pean eriti oluliseks järgmisi aspekte: tooraine kaevandamiseks vajalikku oskusteavet omavad eelkõige endised ja siiani aktiivsed kaevanduspiirkonnad ja seda tuleks ka edaspidi kasutada. Kindlasti ei ole lihtne taaskäivitada toorainete maapealset ja maa-alust kaevandamist, sest kohaliku elanikkonna vastupanu suureneb. Seda arvestades peame suurendama üldsuse omaksvõttu harimise ja teavitamise kaudu. Kahjulikku mõju keskkonnale tuleb vältida või minimeerida nii palju kui võimalik.

Milliseid õppetunde on andnud COVID-19 pandeemia ja kuid kestnud piirangud, mis on välja toonud teatud põhiliste tööstusharude haavatavuse?

COVID-19 kriis näidanud seda, et Euroopa sõltub kriitilise tähtsusega toorainete puhul suurel määral ELi-välistest tarnijatest ning et tarnehäiretel võib olla negatiivne mõju tööstuslikele väärtusahelatele ja muudele sektoritele. Kriitilise tähtsusega tooraineid on vaja paljudes Euroopa põhilistes tööstusharudes, nagu auto-, terase-, lennundus-, IT-, tervishoiu- ja taastuvenergiasektor. Tulevikku suunatud tooted ja uued tehnoloogiad, näiteks elektromobiilsus, digiüleminek, tööstus 4.0 ja energiasüsteemi ümberkujundamine muudavad ja suurendavad toorainevajadust. Peame endale aru andma, et ELi rohelist kokkulepet ei ole võimalik ellu viia ilma kriitilise tähtsusega tooraineid kasutamata.

Kontekst

Euroopa Komisjon esitas 2020. aasta septembris kriitilise tähtsusega tooraineid käsitleva tegevuskava . Alates 2020. aastast on 30 toorainet liigitatud kriitilise tähtsusega tooraineks, sealhulgas mitu toorainet, mis muutuvad energiasektoris üha olulisemaks, näiteks liitium ja koobalt. 2011. aastal oli neid vaid 14. Loetelu ja täiendav teave toorainete kohta on kättesaadav siit .

Lisaks lõi Euroopa Komisjon eelmisel aastal Euroopa tooraineliidu , mille eesmärk on tuua kokku tööstus, liikmesriigid ja kodanikuühiskond, et vähendada Euroopa sõltuvust kriitilise tähtsusega toorainete tarnetest kolmandatest riikidest.

Kontaktisik:

Tobias Kolonko

Tel +32 2 282 2003

tobias.kolonko@ext.cor.europa.eu

Share: