Alltoodud teksti automaattõlke saamiseks klõpsake siin.
COVID-19 on võimalus kiirendada keskkonna tegevuskava  

​Dimtrios Karnavos​

Selles intervjuus vastab Dimitrios Karnavos (EL/EPP) viiele küsimusele kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi kohta. Kallithea linnapea koostas arvamuse eelnõu , milles taotletakse kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele asjakohaseid vahendeid keskkonnapoliitika rakendamiseks kohapeal. Pärast üldist ettevalmistavat arutelu ENVE komisjoni 1. veebruari koosolekul pannakse arvamuse eelnõu hääletusele järgmisel täiskogu istungjärgul, mis toimub 3.–5. veebruaril 2021. Kuigi ELi keskkonnapoliitika on viimastel aastakümnetel teinud märkimisväärseid edusamme, seisab Euroopa endiselt silmitsi enneolematute keskkonna-, kliima- ja jätkusuutlikkuse probleemidega. Nende hulka kuuluvad elurikkuse kadumine, kliimamuutused, loodusvarade kasutamine ja keskkonnareostus. Kaheksas keskkonnaalane tegevusprogramm on keskse tähtsusega nende probleemide lahendamiseks pärast COVID-19 pandeemiat.

Millistele prioriteetidele tuleks kaheksandas keskkonnaalases tegevusprogrammis kohalikust ja piirkondlikust vaatepunktist keskenduda?

Kaheksandas keskkonnaalases tegevusprogrammis esitatakse pikaajaline strateegiline visioon ja suunised kliimaneutraalse, ressursitõhusa ja jätkusuutliku majanduse saavutamiseks 2050. aastaks kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega, mis on ELi uus strateegia kliimaneutraalsuse saavutamiseks selle sajandi keskpaigaks. Lisaks ettepanekus kirjeldatud kuuele esmatähtsale eesmärgile kajastab kaheksas keskkonnaalane tegevusprogramm kohalike ja piirkondlike juhtide eesmärke ja ootusi. COVID-19 pandeemia on meile õpetanud, et tervislikest eluviisidest tuleb lähtuda kõigis ELi poliitikavaldkondades, edendades inimeste tervist, meie planeedi head keskkonnaseisundit, elujõulist majandust ja hästitoimivat ühiskonda, mis tagab kõigile võrdsed võimalused. Selles kontekstis on tervise ja keskkonna tihedam seos nii põhjapanev kui ka hädavajalik. Peame tagama, et kaheksas keskkonnaalane tegevusprogramm aitab luua mürgivaba keskkonda, tagab inimestele parema elatustaseme ja muudab meie kogukonnad vastupanuvõimelisemaks. Samuti peame hoolitsema selle eest, et keskkonnaalase tegevusprogrammiga edendatakse jätkusuutlikku ettevõtluskeskkonda ja julgustatakse rohelisi investeeringuid kõigil tasanditel (ELi, riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil). Kõik see on vajalik, kui soovime koroonajärgsel ajastul tugevamat ja jätkusuutlikumat Euroopa Liitu.

Kuidas saab uus keskkonnaalane tegevusprogramm tagada keskkonna- ja kliimaküsimuste parema integreerimise ELi muudesse poliitikavaldkondadesse? Kuidas on tegevusprogramm seotud Euroopa rohelise kokkuleppega?

Keskkonna- ja kliimaküsimuste tõhusam integreerimine ELi muudesse poliitikavaldkondadesse ei ole alati lihtne, sest eri valdkondadel on erinevad prioriteedid. Mõnikord näivad isegi keskkonna- ja kliimameetmed ise olevat üksteisega vastuolus. Näiteks edendatakse kliimakaitse ja süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise poliitikaga taastuvenergia taristu paigaldamist ja käitamist. Teisest küljest näivad elurikkuse vähenemise peatamise ja Natura 2000 võrgustiku sidususe säilitamise üliolulised meetmed olevat osaliselt vastuolus kliimakaitsepoliitikaga, näiteks kui taastuvenergia taristuid võetakse kasutusele ja käitatakse kaitsealadel. Seepärast peame olema järjepidevad ja liikuma samas suunas, kuna me kõik seisame silmitsi samade probleemidega. Oluline on kasutada maksimaalselt ära olemasolevaid vahendeid ja meetodeid, et luua raamistik keskkonnatoime jätkuvaks seireks ja pidevaks parandamiseks, sealhulgas keskkonna- ja kliimakaitsesse investeerimiseks. Samuti peaksime leppima kokku selges tegevuskavas, mis aitab saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsuse. Linnade ja piirkondade puhul ei tohi unustada, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on eriline roll ettevõtjate, teadusasutuste ja akadeemiliste ringkondade kokkuviimisel ning üksikisikute ja kohalike sidusrühmade kaasamisel keskkonnapoliitika väljatöötamisse ja rakendamisse.

Kuidas saame tagada selle, et keskkonnapoliitikat rakendatakse täies mahus kõigis ELi kogukondades?

Ma pean väga kiiduväärseks asjaolu, et kaheksandas keskkonnaalases tegevusprogrammis peetakse kõige olulisemaks prioriteediks keskkonnapoliitika tõhusamat ja tulemuslikumat rakendamist. Rakendamistulemuste parandamiseks tuleb kohalike ja piirkondlike omavalitsuste käsutusse anda õiged ja piisavad vahendid. Meie rakendada on 70% ELi õigusaktidest, 90% kliimamuutustega kohanemise meetmetest ja 70% kliimamuutuste leevendamise meetmetest. Me vajame uuenduslikke lähenemisviise, mis võimaldavad kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel pakkuda kohandatud lahendusi, et parandada keskkonnapoliitika rakendamist kohapeal, olgu siis linna-, maa- või mägipiirkondades, saartel või rannikualadel. Vaja on rohkem teadusuuringuid, andmeid ja teadmisi, et käsitleda konkreetseid keskkonnaprobleeme, millega me silmitsi seisame, ning kasutada ära võimalusi eri tüüpi kohalikes ja piirkondlikes kogukondades, sest igal maa-alal on omad probleemid, nõrgad ja tugevad küljed. Seepärast kutsun ma oma arvamuses kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi kohta üles terviklikule kohapõhisele või piirkonnakesksele lähenemisviisile, mis on parim viis tervisliku elatustaseme saavutamiseks. Me ei saavuta edu, kui me ei loo toimivat mitmetasandilise valitsemise raamistikku ega julgusta kõiki valitsustasandeid edendama keskkonnapoliitika valdkonnas asutustevahelist, piirkondadevahelist, kohalike omavalitsuste vahelist ja piiriülest koostööd. Me peame ka tugevdama keskkonnaalast teadmusbaasi, kasutades ära digitaal- ja andmetehnoloogia potentsiaali ning suurendades looduspõhiste lahenduste ja sotsiaalse innovatsiooni kasutamist keskkonnaeesmärkide paremaks rakendamiseks. Näiteks Kallitheas, mis on Kreeka suuruselt kaheksas ja Ateena linnapiirkonna suuruselt neljas kohalik omavalitsusüksus, oleme ellu viinud projekti, mis põhineb digitehnoloogiate (iBeaconsi tehnoloogia ja liitreaalsus) kasutamisel, et motiveerida elanikke ja külastajaid kasutama säästvaid liikumisviise, nagu kõndimine ja jalgrattasõit, et vähendada CO 2  heidet, parandada õhukvaliteeti ning rõhutada vajadust säilitada linna ajaloo- ja kultuuripärand.

Kuidas saab kaheksas keskkonnaalane tegevusprogramm aidata tagada selle, et ELi kohalikel ja piirkondlikel kogukondadel on piisavad vahendid ELi keskkonna- ja kliimapoliitika rakendamiseks keskkonnasäästliku COVID-19 pandeemiast taastumise kontekstis?

Nagu ma juba ütlesin, on keskkonna- ja kliimapoliitika edukaks rakendamiseks kohapeal vaja piisavaid ressursse. Ressursid hõlmavad sihtotstarbelist rahastamist ja selget õigusraamistikku, aga ka haldusressursse, nagu oskusteave, suutlikkuse suurendamine, teadmised ja parimate tavade jagamine. Kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammiga tuleb välja töötada integreeritud raamistik, et anda kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele õiged vahendid kooskõlas keskkonnasäästliku COVID-19 pandeemiast taastumise strateegiaga. See peab sisaldama stiimuleid, et liikuda suuremate eesmärkidega keskkonnapoliitika suunas, eelkõige nende jaoks, kes on maha jäänud, aga ka nende jaoks, kellel on juba ette näidata head tulemused, et neid veelgi enam motiveerida. Pean tunnistama, et mul on kahju, et 2021.–2027. aasta mitmeaastast finantsraamistikku käsitlev kokkulepe ja kaheksas keskkonnaalane tegevusprogramm ei ole omavahel kooskõlas. Need tuleks kindlasti teineteisega paremini vastavusse viia. Positiivse poole pealt on mul hea meel näha, et järgmises ELi eelarves on kliima- ja digiüleminek kesksel kohal, et 30% nii ELi pikaajalisest eelarvest kui ka paketist NextGenerationEU on eraldatud kliimamuutustega võitlemiseks ning et eelarve raames pööratakse erilist tähelepanu ka keskkonnale ja elurikkusele. Loodan, et kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammiga luuakse sobiv raamistik roheliste ja siniste investeeringute ja innovatsiooni jaoks kõigil valitsemistasanditel. Need on väga olulised, kui soovime luua vastupanuvõimelisi kogukondi, edendades samal ajal majanduskasvu ja tööhõivet õiglases, kaasavas ja solidaarsusel põhinevas ühiskonnas. Samuti ootan, et tegevusprogramm pakub suutlikkuse suurendamise vahendeid, teadmiste ja parimate tavade andmebaasi ning stiimuleid linnadevaheliseks koostööks, nagu vastastikused eksperdihinnangud ja vastastikuse õppimise projektid, kohapealsed külastused ja keskkonnahoidlik mestimine, et edendada keskkonnahoidlikku taastumist.

Kas COVID-19 mõju keskkonna tegevuskavale kujutab endast pigem takistust või hoopis võimalust meetmeid kiirendada?

On ütlematagi selge, et COVID-19 pandeemiat tuleks käsitada kui võimalust kiirendada keskkonna tegevuskava. Viimastel kuudel on paranenud õhukvaliteet, taastunud elurikkus ja paranenud ökosüsteemide seisund üldiselt. Peaksime sellest lähtuma. Mul on hea meel, et Euroopa Liit kavandab sellist COVID-19 pandeemiast taastumist, mis käib käsikäes rohe- ja digipöördega. Meie kohalikes kogukondades peab taastuma majandus, ent seda jätkusuutlikul ja vastupanuvõimelisel viisil. Siinkohal pean oluliseks vajadust parandada meie suhtlemist inimestega, et tagada nende osalemine, sest rakendamine on edukas üksnes siis, kui kõik inimesed täielikult ja pidevalt kaasa löövad. Peame suurendama teadlikkust kliima-, keskkonna- ja elurikkuse meetmete eelistest ning näitama, kuidas need parandavad meie tervist ja heaolu, muutes samal ajal meie kohaliku majanduse jätkusuutlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks.

Taustteave

Alates 1970. aastate keskpaigast on ELi keskkonnapoliitika juhindunud järjestikustest keskkonnaalastest tegevusprogrammidest, milles seatakse esmatähtsad eesmärgid, mis tuleb teatud ajavahemiku jooksul saavutada. Pärast seitsmenda keskkonnaalase tegevusprogrammi lõppemist 2020. aastal kiitis Euroopa Komisjon heaks ettepaneku aastani 2030 ulatuva kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi kohta, mille eesmärk on täiendada Euroopa rohelist kokkulepet.

Euroopa Regioonide Komitee on võtnud vastu seadusandlikke arvamusi varasemate keskkonnaalaste tegevusprogrammide kohta. 2019. aastal võttis komitee vastu omaalgatusliku arvamuse teemal „ELi kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi väljatöötamine“ , mille raportöör oli Schiedami linnapea Cor Lamers (NL/EPP) . Arvamust toetas teemakohane uuring .

Euroopa rohelisele kokkuleppele tuginedes on kaheksandal keskkonnaalasel tegevusprogrammil kuus prioriteetset eesmärki . Selleks et mõõta ja teada anda, kas EL liigub nende eesmärkide saavutamise suunas, soovitatakse kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi ettepanekus luua uus järelevalveraamistik.

Euroopa Regioonide Komitee ja Euroopa Komisjon teevad tihedat koostööd, et tagada keskkonnapoliitika tõhus rakendamine ja arendamine keskkonnaalase koostöö tehnilise platvormi kaudu.

Pressikontakt: pressecdr@cor.europa.eu

Share: