Alltoodud teksti automaattõlke saamiseks klõpsake siin.
Kliimakriis: kohalikud ja piirkondlikud juhid kutsuvad üles sõlmima rohelist kokkulepet ka Vahemere piirkonnas  
Barcelonas tähistatakse Euroopa ja Vahemere piirkonna riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste assamblee 10. aastapäeva, kus nähakse, et ülemaailmse soojenemise tõttu tiheneb Vahemere piirkonna riikide koostööd.

Euroopa ja Vahemere piirkonna riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste assamblee (ARLEM) tähistas oma 10. aastapäeva linnas, kus pidas oma esimese koosoleku – Barcelonas (mida külastas ootamatult ka torm Gloria). Kataloonia pealinna saabus rohkem kui 100 kohaliku ja piirkondliku omavalitsuse esindajat Vahemere kolmelt kaldalt. Päevakorras oli esiplaanile seatud kliimamuutuste teema. Seda piirkonda peetakse globaalse soojenemise suhtes eriti haavatavaks.

Euroopa Regioonide Komitee president ja ARLEMi kaasesimees Karl-Heinz Lambertz ütles: „Euroopa Liit on kinnitanud oma juhtrolli kliimaküsimustes, pakkudes välja rohelise kokkuleppe kui tee kliimaneutraalsuse suunas. Kliimamuutused ei tunne riigipiire, mistõttu peame tegema tihedat koostööd ka oma naaberriikidega, et me kõik töötaksime kiiremini kohanemise ja vastupanuvõime suurendamise nimel. Peame jätkusuutliku majanduskasvu mudelit laiendama ja looma Vahemere piirkonnale eriomase rohelise kokkuleppe, st sellise kliimapakti, mis tugevdab koostööd ja pakub uusi rahalisi vahendeid kliimameetmete elluviimiseks kogu piirkonnas. ARLEMi 10. aastapäeval peame muutma kestliku arengu meie assamblee tihedama koostöö kiirendajaks järgevatel aastakümnetel.“

Al Hoceima (Maroko) linnapea ja ARLEMi kaasesimees Mohamed Boudra ütles: „ARLEM on kümne aasta jooksul näidanud käegakatsutavat kasu, mis hõlmab rohkem kui vaid tugevdanud linnade ja piirkondade poliitilist dialoogi. Selle suurepärane näide on Nikosia algatus, mille kaudu vahetame oskusi ja oskusteavet sellistes olulistes valdkondades nagu veemajandus, kalandus või rahvatervis. Kuna ülemaailmne soojenemine mõjutab meie territooriume ja merevee taseme tõus ohustab põllumajandust, on meil ühine vastutus teha koostööd kliimamuutustega võitlemisel, samamoodi on meil ka kohustus võtta kasutusele majanduskasvu mudel, mis pakuks noortele uusi töökohti ja majanduslikke võimalusi.“

Vahemere Liidu peasekretär Nasser Kamel selgitas: „Me seisame praegu silmitsi kliimakriisiga kogu Vahemere piirkonnas. On lihtne mõista, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on kliimamuutuste mõjuga tegelemisel esirinnas. Linnad ja piirkonnad toimivad esimene kaitseliinina. Kliimamuutuste negatiivse mõju leevendamise ja sellega kohanemise tõhusate meetmete edu sõltub suurel määral reguleerivatest meetmetest, mida omavalitsused rakendavad, poliitikast, mida nad järgivad, ja projektidest, mida nad ellu viivad. Vahemere Liit on koos ARLEMiga valmis toetama neid jõupingutusi, et aidata kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel seda ühist probleemi lahendada.“

„Meri on elav näide meie keskkonnaseisundi allakäigust. Igal minutil jõuab Vahemerre 30 000 pudelit. Jätkusuutlik üleminek on kiireloomuline ja hädavajalik ning sinine majandus on võimalus see saavutada.“ See oli Catania linnavolikogu liikme ja Itaalia omavalitsuste liidu esimehe Vincenzo Bianco põhisõnum seoses tema koostatud sinist majandust käsitleva aruande vastuvõtmisega.

Assamblee võttis vastu ka aruande „Euroopa ja Vahemere piirkonna integratsioon: kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll“ . Selle koostaja oli Beit Sahouri (Palestiina) linnapea Jihad Khair , kes sõnas: „Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on olnud olulised piirkondliku integratsiooni edendajad Vahemere piirkonnas ning me peame jätkama oma tööd samal eesmärgil. Meie ühine tegevusraamistik on ÜRO tegevuskava aastani 2030 ja selle kestliku arengu eesmärgid. Neid on võimalik saavutada ainult kohalike ja piirkondlike omavalitsuste aktiivsel osalusel. Koostööd peavad juhtima kaks prioriteetset valdkonda: ränne ja kliimamuutused. Üheskoos saame edasi liikuda palju paremini.“

ARLEMi täiskogu 11. istungjärgu avasid Barcelona linnapea Ada Colau ja Euroopa Regioonide Komitee liige Alfred Bosch , kes on Kataloonia autonoomse piirkonna välis-, institutsiooniliste suhete ja läbipaistvuse minister.

Koosolekul nimetati Ramallah’ linnapea ja Palestiina Kohalike Omavalitsuste Liidu (APLA) esimees Musa Hadid ARLEMi kaasesimeheks, kes esindab ELi mittekuuluvaid liikmeid. „Tahan tänada kolleege võimaluse eest olla ARLEMi võrgustiku kaasesimees. Peame jätkama koostöö tugevdamist, et lahendada need paljud probleemid, mis praegu meie ees seisavad.“

Liikmed nimetasid Ganei Tikvali (Iisrael) linnapea Lizzy Delaricha peatselt esitatava väikeettevõtjate digitaliseerimist käsitleva aruande raportööriks.

Nice’i (Prantsusmaa) linnavolikogu liige ja Provence-Alpes-Côte d’Azuri Euroopa – Vahemere piirkonna komisjoni esimees Agnès Rampal määrati raportööriks aruandele „Põllumajanduse roll tundlikes kliimapiirkondades“. Agnès Rampal peab aruannet Vahemere piirkonna rohelise kokkuleppe jaoks väga oluliseks.

Teist korda välja antav ARLEMi auhind Vahemere piirkonna noortele kohalikele ettevõtjatele läks Alžeeria ettevõttele Rima Dates , mis toodab datlitooteid, nagu datlisiirup, datliäädikas ning pähklite ja šokolaadiga täidetud datlid. Ettevõtte kaasasutaja Hammou Boussada tutvustas ettevõtet: „Meie esmane eesmärk oli töödelda traditsioonilisi oaasidatleid, et tuua turule uusi tänapäevaseid tooteid. Oleme uhked meie ettevõtte positiivse mõju üle kohalikule kogukonnale. ARLEMi auhind annab meile uut motivatsiooni jätkata laienemist samasuguses jätkusuutlikkuse ja positiivsete sotsiaalsete muutuste vaimus.“

Välja valiti veel neli ettevõtet: ringlussevõtu idufirma Liibanonist ja kolm Iisraelist – laineenergia ettevõte , mittetulunduslik koolitusühendus ja mittetulunduslik ettevõtluskiirendi . ARLEMi auhinna andmise kriteeriumide hulgas on järgmised: mõju töökohtade loomisele, mõju kogukonnale, innovaatiline väärtus, töötajate sotsiaalõiguste kaitse ning kohalike või piirkondlike omavalitsuste toetus või nendepoolne äritegevuse soodustamine. ARLEMi 2020. aasta auhinnale kandideeris 40 projekti kümnest riigist.

Kontakt: David Crous, +32 470 88 10 37, david.crous@cor.europa.eu