Alltoodud teksti automaattõlke saamiseks klõpsake siin.
Kliimamuutused: aeg tegutseda  

President Karl-Heinz Lambertz
Climate change: time for action

President Karl-Heinz Lambertzi avaldus enne 23. septembril 2019 New Yorgis toimuvat ÜRO kliimatippkohtumist.

Eirata tuhandeid inimesi, kes tulevad igal nädalal tänavatele nõudega, et maailma juhid täidaksid Pariisis 2015. aastal sõlmitud ÜRO kliimaleppega võetud lubadusi, ei oleks üksnes keskkonnakatastroof, vaid ka majanduslik ja moraalne möödalask. Kliimaskeptikud, kes seavad kahtluse alla inimeste käitumise ja kliimamuutuste seose, mitte üksnes ei eira teadust, vaid nende tõttu võivad jääda kasutamata ka majanduslikud võimalused ning süveneda inimeste ja poliitika vahelised lõhed. Kõigi tasandi valitsustel on kohustus tegutseda. Vastasel juhul peavad tulevased põlvkonnad maksma ränka hinda.

Teadus on vankumatu: kliimamuutusi esineb üha sagedamini. Juba praegu on ilmastikutingimused etteaimamatud ja üha ekstreemsemad. Poolused ja liustikud sulavad, merevee tase tõuseb ja elurikkus väheneb rekordilise kiirusega . See kõik mõjutab ka majandust: globaalne soojenemine läheb aastas maksma 12 miljardit eurot. Üleminek vähese CO 2 -heitega majandusele loob vajalikke töökohti, suurendab ELi konkurentsivõimet ja vähendab energiasõltuvust.

Täna New Yorgis toimuval suurel kliimakonverentsil kutsub ÜRO peasekretär Antonio Guterres kiirendama kliimameetmete võtmist ja püstitama kaugeleulatuvamad kliimaeesmärgid. Maailm on juba sõlminud ajaloo kõige kaugelepürgivama kliimaleppe. Oleme leppinud kokku eesmärkides, enamikus menetlustes ja rakenduseeskirjades. Sellegipoolest soojeneb praeguse tempo juures ülemaailmne temperatuur 2100. aastaks 3 °C võrra. Peame olema edasipüüdlikumad ja viima oma lubadused täide. Keegi ei suuda aga neid lubadusi täita ilma kohalike kogukondade, linnade ja piirkondadeta.

Pool maailma elanikkonnast elab linnades ja see arv tõotab 2050. aastaks suureneda 70 %ni. Linnades tarbitakse pea 80 % energiast ja tekitatakse umbes sama palju maailma kasvuhoonegaaside heitkogustest. Kohalikud omavalitused on määrava tähtsusega, sest nende rakendada on 70 % kliimamuutuste leevendamise meetmetest ja ligi 90 % kliimamuutustega kohanemise meetmetest. Sel nädalal avaldatud ÜRO aruandes märgiti, et investeeringud CO 2 -heite vähendamise meetmetesse linnades toovad 2050. aastaks tulu vähemalt 23,9 triljonit USA dollarit .

Ometi ei ole kohalikud omavalitsused, linnad ja piirkonnad kliimaläbirääkimisse ametlikult kaasatud. Linnade ja piirkondade kliimaalaseid kohustusi ja saavutusi ei ole siiani Pariisi kliimaleppes ametlikult tunnustatud ega sätestatud. Kuna mõne väite kohaselt on meil aega suunda muuta vaid 12 aastat, on nende jõupingutuste mõõtmine ja leppesse lisamine kiireloomuline küsimus. Need piirkondlikult kindlaksmääratud panused on hädavajalikud, et saada kasu linnade ja piirkondade kliimaalastest saavutustest.

ELi kohalike ja piirkondlike juhtide kogu – Euroopa Regioonide Komitee teab kindlalt, et linnadel ja piirkondadel on kliimameetmete võtmisel keskne koht. Meie liikmetel on otsene pädevus CO 2 -heite vähendamise põhivaldkondades ning nad püüavad iga päev muuta linnapiirkondi rohelisemaks, kasutades mitmesuguseid kestlikke lahendusi alates transpordist kuni energia tootmise ja tarbimise, jäätmekäitluse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseni. Sellegipoolest on kohalikel omavalitsustel vaja enamat kui vaid tunnustust ja toetust.

Kutsume valitsusi ja riike üles tugevdama ja laiendama linnapeade pakti , mida praegu toetab 9 500 linna, kelle vabatahtlik kohustus ületab ELi kliima- ja energiaeesmärke. Pakti tehnilise ja rahalise abi struktureeritud süsteem aitab kohalikel omavalitsustele minna üle keskkonnasäästlikule majandusele. Euroopa rahalise abi vahendid, nagu Euroopa kohaliku energiaabi fond , mille lõi 10 aastat tagasi Euroopa Investeerimispank, on seni eraldanud ligi 6 miljardit eurot kohalikele omavalitsustele suunatud kliimasõbralikele investeeringutele.

Nn  rohelise kokkuleppe kaudu seab Euroopa Liit energiaalase ülemineku ja vähese CO 2 -heitega majandusele ülemineku esmatähtsale kohale. Euroopa peab suurendama oma energia- ja kliimaeesmärke ning säilitama kliimameetmete rakendamise põhivahendina ELi regionaalpoliitika – ühtekuuluvuspoliitika. ELi pikaajaline 2020. aasta järgne eelarve, mille üle käivad praegu läbirääkimised, peab olema kliimamuutustele vastupanuvõimeline ning valitsused peavad lõpetama fossiilkütuste põhiste investeeringute toetamise.

Kliimamuutused on inimkonna jaoks üks suurimaid ohtusid ja on ütlematagi selge, et võitlus nendega on võidujooks ajaga. On selge, et ükski meede ei peata globaalset soojenemist – vaja on kõigi valitsustasandite, ettevõtete, kodanikuühiskonna ja inimeste ühiseid jõupingutusi. Euroopa Regioonide Komitee on kutsunud üles saavutama ELis 2050. aastaks kliimaneutraalsus juba enne Pariisi kokkulepet. See on eesmärk, mille Euroopa on endale küll seadnud, kuid mida ei ole veel õigusaktidesse lisatud. Kutsume kogu maailma riike üles esitama oma kavad selle eesmärgi saavutamiseks, sealhulgas näitama, kuidas nad kaasavad ja toetavad kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi.

Kontakt

pressecdr@cor.europa.eu