Alltoodud teksti automaattõlke saamiseks klõpsake siin.
Kliimamuutused: Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks on vajalik suurem ambitsioonikus ja uus juhtimine  
Linnad ja piirkonnad kutsuvad ELi üles seadma kaugemaleulatuvaid eesmärke ja edendama kohalikke kliimainvesteeringuid, tehes ettepaneku muuta juhtimist nii, et sellesse oleksid ametlikult kaasatud kohalikud omavalitsused

Viis kuud enne ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni konverentsi osaliste 24. istungjärgu ( COP24 ) kliimakõnelusi Katowices (Poola) korraldas Euroopa Regioonide Komitee kõrgetasemelise arutelu kliimameetmete teemal. ELi kohalikud ja piirkondlikud juhid võtsid vastu arvamuse „Kliimaalane juhtimine pärast 2020. aastat“ , milles nad sõnastasid oma seisukoha Pariisi kokkuleppe elluviimise kohta – nn Pariisi reeglistiku. Ilma kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ametliku kaasamiseta jääb püsima lõhe ühelt poolt kliimaalaste lubaduste ja teisalt saavutuste vahel, mis on vajalikud temperatuuri tõusu hoidmiseks tunduvalt alla 2°C. Komitee toetab raportöör Andrew Cooperi (UK/EA) ettepanekut ületada heitelõhe kohalikult kindlaksmääratud panuste abil.

Avades Brüsselis toimunud arutelu ja viidates hiljuti vastu võetud ELi energia- ja kliimaeesmärkidele aastani 2030 , ütles komitee president Karl-Heinz Lambertz : „EL on jätkuvalt kliimamuutuste alal eeskujuks, ent kui me ei sea kaugemaleulatuvaid eesmärke, ei suurenda kohalikke investeeringuid ega muuda põhjalikult kliimaalast juhtimist, ei täida me Pariisis antud lubadusi. Vajame nii ÜRO kui ka ELI tasandil kiiresti uut, alaliste struktuuridega kliimaalast juhtimist, mis hõlmaks linnade ja piirkondade seisukohti, lahendusi ja panust.“

Euroopa Komisjoni kliimameetmete ja energiapoliitika volinik Miguel Arias Cañete märkis: „Mitmetasandiline kliima- ja energiadialoog, mida liikmesriigid peavad pidama, et töötada välja riiklikud energia- ja tegevuskavad, on kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võimalus mõjutada energialiidu arengut. ELi uued eesmärgid tähendavad, et me võime suurendada oma ambitsioonikuse taset, vähendades 2030. aastaks CO 2 -heidet praegu kavandatud 40% asemel natuke enam kui 45%. See seab ELi Katowices toimuva järgmise ÜRO kliimakonverentsi tarvis tugevale positsioonile. Me vajame Pariisi kokkuleppe jaoks tugevat ja läbipaistvat juhtimisraamistikku ning linnade ja piirkondade dialoog ja kaasamine on siin võtmetähtsusega.“

Rahastamise osas rõhutas volinik Arias Cañete, et ajavahemikus 2021–2030 on igal aastal vajalik 379 miljardi euro suurune investeering, ning tuletas meelde, et 25% ELi sama perioodi kulutustest on suunatud kliimaeesmärkidele. Hispaania volinik andis ülevaate ELi peamistest rahastamisprogrammidest kliimameetmete toetamiseks, nagu Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa ühendamise rahastu, programm InvestEU, programm „Euroopa horisont“, millest eraldatakse 15 miljardit eurot kliima, energia ja liikuvusega seotud küsimusteks, ning programmi LIFE raames välja pakutud uus puhtale energiale ülemineku alaprogramm, mille eelarve on 1 miljard eurot. Kõige haavatavamate piirkondade toetamiseks on EL kasutusele võtnud eriprogrammid, nagu üleminekujärgus söekaevanduspiirkondade programm ning ELi saarte puhta energia algatus.

Kliimamuutuste erisaadik ning Poola keskkonnaministeeriumi kõrgetasemeline kliimaküsimuste esindaja Tomasz Chruszczow ütles: „Linnad ja piirkonnad on tõelised suunamuutjad. Pariisi kliimakokkulepe võib olla edukas üksnes juhul, kui seda rakendavad kõik: kõik riigid, linnad ja piirkonnad, ettevõtted, kogukonnad ja üksikisikud. Poola eesistumisel toimuva COP24 juhtlause on „Muutume koos“ (Changing together). Me loodame, et meie ühised jõupingutused saavad anda ja annavad tulemuseks meile vajaliku muutuse.“

Pariisis 2015. aastal kokkulepitud kliimaeesmärkide järelmeetmena oodatakse Katowice kohtumiselt suuniseid ja meetodeid, kuidas saavutada eesmärk hoida temperatuuri tõus maailmas tunduvalt alla 2°C. Siin on võtmeteguriks läbipaistvusraamistik, mis peab hõlmama viisi, kuidas riigid jälgivad heitkoguste vähendamisel tehtud edusamme ja annavad neist aru, mis on oluline, et luua usaldus rahvusvahelise kogukonna seas.

Kirkleesi ringkonna volikogu liige ja arvamuse „Kliimaalane juhtimine pärast 2020. aastat“ raportöör Andrew Cooper märkis: „Alates Pariisi kokkuleppe vastuvõtmisest oleme me olnud tunnistajaks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste järjest olulisemale positsioonile rahvusvahelistel kliimakõnelustel. Nüüd on aeg tunnustada mitmetasandilist valitsemist ja muuta ametlikuks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll üleilmses kliimaalases juhtimises. Riiklikult kindlaks määratud panustega ei suudeta saavutada Pariisi kokkuleppe eesmärke piirata temperatuuri tõusu tunduvalt alla 2°C, rääkimata 1,5 C. Teeme ettepaneku võtta kasutusele kohalikult ja piirkondlikult kindlaksmääratud panuste süsteem riiklike lubaduste täienduseks. Mitte ainult linnad ja piirkonnad ei suuda ületada heitelõhet, ka meie võime näidata, et kaugemaleulatuvate eesmärkide saavutamine on võimalik.“

Bonni linnapea ja ICLEI esimees Ashok-Alexander Sridharan märkis: „Linnad ja piirkonnad on kliimameetmete võtmisel eesliinil. Eelmisel aastal Bonnis toimunud kohalike ja piirkondlike juhtide kliimatippkohtumine edastas rahvusvahelisele kogukonnale ühese sõnumi: me toetame täiendavaid ja kiiremaid meetmeid Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks. Pariisi reeglistik peab looma tervikliku süsteemi, kus linnade ja piirkondade heitkoguste vähendamise jõupingutused jõuavad riiklikesse jälgimissüsteemidesse. Peame tagama, et kohalikult kindlaksmääratud panused on Pariisi reeglistikus nähtavad.“

Katowice abilinnapea Mariusz Skiba ütles: „Katowice COP24 tarvis seatud eesmärk on näidata, kuidas linn võib läbida ulatusliku ümberkorraldusprotsessi väga lühikese ajaga. Ajalooliselt on Katowicet alati seostatud söekaevanduse ja rasketehnikaga, nagu kogu Sileesia piirkonda. Nii taaselavdamise kui ka taasindustrialiseerimise protsessid on muutnud Katowice sõbralikuks ja tõeliselt keskkonnahoidlikuks linnaks, mis on nüüd keskendunud aktiivselt arenevatele tehnoloogiatele, äriteenustele, pangandusele, akadeemilisele tegevusele ja turismile. Me tahame seda muutust kõigiga jagada.“

Täna on olemas mitmeid üleilmseid algatusi, et jälgida kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kliimaalaseid edusamme. Linnapeade pakt ja platvorm carbonn Climate Registry on selle kaks head näidet. Ent Pariisi kokkuleppega ei nähta endiselt ette ametlikku viisi, kuidas jälgida linnade ja piirkondade heitkoguseid ja teavitada nende vähenemisest, ei riiklikult kindlaksmääratud panuste raames ega ka vahetult ÜRO süsteemi kaudu.

Täiskogu istungjärgu ja kliimameetmetele pühendatud pressikülastuse fotode vaatamiseks klõpsake siin .

Lisateave

Pariisi kliimakokkuleppega seotud komitee arvamused:

„Ülemaailmse kliimakokkuleppe poole Pariisis“ , raportöör: Annabelle Jaeger (FR/PES), Provence-Alpes Côte d’Azuri piirkonna volikogu liige (oktoober 2015)

„Ülemaailmse kliimakokkuleppe saavutamine – territoriaalne lähenemisviis COP22-le Marrakechis“ , raportöör: Francesco Pigliaru (IT/PES), Sardiinia maavanem, komitee ENVE komisjoni endine esimees (oktoober 2016).

„Kliimameetmete rahastamine: keskne vahend Pariisi kokkuleppe elluviimiseks“ , raportöör: Marco Dus (IT/PES), Vittorio Veneto (Treviso) linnavolikogu liige (oktoober 2017)

Kontaktisik: David Crous | david.crous@cor.europa.eu | +32 (0) 470 88 10 37

Share: