Alltoodud teksti automaattõlke saamiseks klõpsake siin.
Kliimamuutustega kohanemine: vajame globaalse soojenemisega kohanemiseks kohalikke lahendusi  

Euroopa Regioonide Komitee väljendab heameelt uue kliimamuutustega kohanemist käsitleva ELi strateegia üle, mille Euroopa Komisjon võttis vastu 24. veebruaril 2021. Komitee avaldab siiski kahetsust, et kuigi see võimaldab liikuda kavatsuste juurest tegude juurde, puuduvad selles siiski konkreetsed kliimamuutustega kohanemise eesmärgid. Uues strateegias käsitletakse viise, kuidas Euroopa Liit saab kohaneda kliimamuutuste mõjuga. Aastatel 1980–2016 oli Euroopa äärmuslikest ilmastikutingimustest põhjustatud majanduslik kahju kokku üle 436 miljardi euro. COVID-19 pandeemia on üksnes süvendanud vajadust luua kõigile tervislikum ja ohutum keskkond. Komitee kutsus täiskogu 2020. aasta detsembri istungjärgul vastu võetud arvamuses üles koostama uue kliimamuutustega kohanemist käsitleva ELi strateegia.

Sevilla linnapea, komitee ENVE komisjoni ja töörühma „Roheline kokkulepe kohalikul tasandil“ esimees Juan Espadas (ES/PES) ütles: „Lõõmavad metsatulekahjud, laastavad üleujutused ja hävitavad põuad: niivõrd paljusid inimesi on tabanud kliimakatastroofid, mis muutuvad üha sagedasemaks ja intensiivsemaks. Kliimakriisil on äärmuslikud tagajärjed ja kuna see on juba praegu meie uus normaalsus, peame tegutsema kohe. Tegemist on ülemaailmse hädaolukorraga, mille lahendamiseks on vaja kohalikke lahendusi. Uus kliimamuutustega kohanemist käsitlev strateegia saab aidata kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel neiks äärmuslikeks tingimusteks valmistuda ja nendega kohaneda ning tugevdada meie vastupanuvõimet kliimamuutustele. Meil on Euroopa Komisjoni juhtiva asepresidendi Frans Timmermansi ettepaneku üle heameel ja oleme tänulikud selle eest, et ta tunnistab kohalike kliimameetmete tähtsust.“

Espoo linnavalitsuse esimees ja Uusimaa maavanem Markku Markkula (FI/EPP) ütles: „Meil on rõõm näha, et Euroopa Komisjon on võtnud vastu edasipüüdlikuma kliimamuutustega kohanemise ELi strateegia kooskõlas meie üleskutsega soodustada aktiivset subsidiaarsust ja proportsionaalsust, tunnistades linnade ja piirkondade osatähtsust kllimamuutustega kohanemisel. Nüüd on vaja edasi tegutseda ja suurendada märkimisväärselt kliimamuutustega kohanemise projektide rahastamist, edendada heade tavade levitamist kogu ELis ja kasutada ära võimalused andmepõhise poliitikakujundamise pakutavaks innovatsiooniks. Markku Markkula on komitee endine president ja 2020. aasta detsembris vastu võetud kliimamuutustega kohanemist käsitleva arvamuse raportöör.

Komitee toetab Euroopa Komisjoni eesmärki edendada kestlikku ja vastupanuvõimelist linna- ja maaelu arengut ning suunata rahalised vahendid kohalikule tasandile, sealhulgas põllumajanduse toetamiseks, mis on kliimamuutuste suhtes kõige haavatavam sektor.

ELi linnade ja piirkondade kogu ootab huviga koostööd Euroopa Komisjoniga uue poliitika toetusvahendi vallas, mis pakub kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele otsest tehnilist abi kohanemisstrateegiate ja tegevuskavade väljatöötamiseks ja rakendamiseks tihedas koostöös linnapeade paktiga .

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamist kohanemiskavade koostamisse tugevdatakse ka selliste oluliste ELi programmide kaudu nagu linnade tegevuskava , mis võeti kasutusele 2016. aasta mais ja mis põhineb liikmesriikide, linnade ja Euroopa Komisjoni mitmetasandilisel töömeetodil, et edendada majanduskasvu, elukeskkonda ja innovatsiooni Euroopa linnades.

Komitee toetab ettepanekut vaadata läbi parema õigusloome suunised ja tunnustada kliimamuutustega kohanemist kohalikul tasandil valdkondadevahelise prioriteedina. Komitee väljendab heameelt ka selle üle, et uues strateegias pannakse rõhku kliimamuutustega kohanemise poliitika süvalaiendamisele, ning rõhutab, et kohaliku tasandi kliimameetmete elluviimine – mis on üks uue kliimamuutustega kohanemise strateegia kolmest prioriteedist – on otsustava tähtsusega, et hõlbustada üleminekut kavatsustest tegudele.

Komitee toetab ettepanekut luua kliima ja tervise vaatluskeskus ning soovitab avatud dialoogi, tagamaks, et see loob aluse tervisemõõtme lisamiseks Euroopa rohelisse kokkuleppesse – ELi majanduskasvu strateegiasse, mille eesmärk on saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.

Komitee toetab ulatuslikumat järelevalvet ja andmete kogumist kui peamist vahendit, millest lähtuda kliimamuutustega kohanemise meetmete koostamisel kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Kliimamuutustega kohanemist puudutavate teadmiste Euroopa platvormi Climate-ADAPT tuleb täiustada ja laiendada. Ulatuslikumalt tuleb kasutada Copernicuse kliimamuutuste teenuse andmeid.

Eeldatavasti lepib nõukogu 2021. aasta juunis kokku järeldustes kliimamuutustega kohanemist käsitleva uue ELi strateegia kohta.

Lisateave

Pärast Euroopa Komisjoni ja komitee teadaannet täiskogu 2020. aasta oktoobri istungjärgul tugevdati otsest koostööd ELi ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel linnapeade pakti territoriaalse koja loomisega, kuhu kuuluvad 27 Euroopa Regioonide Komitee liiget, kelle nimed tehakse varsti teatavaks. ELi linnade ja piirkondade kogu on nüüd Varssavi linnapea ja endise Euroopa Parlamendi liikme Rafał Kazimierz Trzaskowski osalemisega (PL/EPP) kaasatud linnapeade pakti poliitilisse kogusse .

Komitee lõi hiljuti töörühma „ Roheline kokkulepe kohalikul tasandil “, et tagada ELi jätkusuutliku majanduskasvu strateegia ja COVID-19 taastekavade kaudu linnade ja piirkondade otsene rahastamine, et viia Euroopa roheline kokkulepe ellu kohalikul tasandil.

Oma kampaania „Vastupidavate kogukondade rajamine“ raames on komitee lisanud veebi liikmetelt kogutud 200 parimat tava , mis näitavad, kuidas linnad ja piirkonnad juba täidavad Euroopa rohelist kokkulepet kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise konkreetsete projektide kaudu.

Uus kliimamuutustega kohanemist käsitlev ELi strateegia kuulutati välja teatises Euroopa rohelise kokkuleppe kohta pärast 2013. aasta strateegia hindamist 2018. aastal ja avalikku konsultatsiooni , mis korraldati ajavahemikus mai–august 2020.

Kliimamuutustel on Euroopa ökosüsteemidele, majandussektoritele, inimeste tervisele ja heaolule ulatuslik mõju.  Euroopa Komisjoni andmetel oli ilmast ja muudest kliimaga seotud äärmuslikest ilmastikunähtustest tulenev kogu teatatud majanduslik kahju Euroopas aastatel 1980–2016 üle 436 miljardi euro.

Põllumajandus on kliimamuutuste suhtes kõige haavatavam sektor. Ainuüksi 2018. aastal ulatusid põllumajanduskahjud Prantsusmaal ligikaudu 2 miljardi euroni, Madalmaades 1,4 miljardi euroni ja Saksamaal 770 miljoni euroni. Kui globaalne soojenemine oleks 3 °C, esineksid põuad kaks korda sagedamini ja absoluutne iga-aastane põuakahju suureneks Euroopas 40 miljardi euroni aastas, tabades kõige rängemalt Vahemere ja Atlandi ookeani piirkondi ( EU SCIENCE HUB ).

Kontaktisik:

David Crous

david.crous@cor.europa.eu

+32 (0) 470 88 10 37

Share: