Alltoodud teksti automaattõlke saamiseks klõpsake siin.
Linnad ja piirkonnad nõuavad uut ELi ookeaniseadust, et kaitsta merekeskkonda, vähendada saastet ja pöörata ümber elurikkuse vähenemise suundumus  

Komitee juhib tähelepanu sellele, et suurt osa ELi keskkonnaalastest õigusaktidest, sealhulgas ELi merestrateegia raamdirektiiv ja loodusdirektiivid, ei ole piisavalt rakendatud.

Euroopa Regioonide Komitee esitas mitu ettepanekut merekeskkonna kaitsmiseks ja ookeanide ökosüsteemide taastamiseks. Komitee kutsub üles võtma vastu uue ELi ookeaniseaduse, mille abil määrata kindlaks pikaajaline suund koos mõõdetavate eesmärkide ja tähtaegadega, et tagada mereökosüsteemide kaitse ja taastamine. Kohalikud ja piirkondlikud juhid teevad ettepaneku luua meretranspordi CO 2 heite vähendamiseks ookeanifond ning kutsuvad üles kaotama energia maksustamise direktiivis kalapüügis kasutatava kütuse suhtes sätestatud erandi. Samuti kutsub komitee komisjoni üles esitama murrangulisi uusi eeskirju ringlussevõetud lämmastiku ja fosfori kvoodikohustuste kohta ELi turul osana oma jõupingutustest vähendada toitainete leket ELi meredesse, peatada vetikate õitsemine ja surnud merepõhjade levik.

Ookeanides on tekkimas pöördumatu keskkonnareostus. Rahvusvahelised mereveod, liigne laevaliiklus, linnaehitus, tööstuslik tootmine, põllumajandus ja energiatootmine – kõik see avaldab mõju vee, merede ja mere elurikkuse kvaliteedile. Samal ajal kui maailma ookeanidesse tulvab plasti, keemilist reostust ja põllumajandusväetiste jääke, mõjutab linnaarenduse ja turismi kasvav surve rannikualadele tõsiselt ka mereökosüsteeme ja elurikkust.

Sel taustal võttis komitee vastu arvamuse , mille koostamist juhtis raportöör Emma Nohrén (SE/Rohelised), Rootsi Lysekili valla abivallavanem. Ta ütles: „Ookeanid ja kliima on sama mündi kaks külge. Heas seisundis ookeanideta ei saa kliimat reguleerida. Seepärast tuleb kliimaseadust täiendada ookeaniseadusega, milles seatakse eesmärgid ja tähtajad merekeskkonna parandamiseks. Ookeanide reostus on ülemaailmne probleem, kuid peamine koormus lasub siiski kohalikel ja piirkondlikel kogukondadel. Peame algatama meetmeid, mille abil vallandada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kasutamata potentsiaal kaitsta ELi merekeskkonda, pakkudes samal ajal töökohti ja hoogustades majandust. Me ei saa kauem oodata. EL peab asuma rohepöörde etteotsa, nagu on ette nähtud Euroopa rohelises kokkuleppes.“

Komitee juhib tähelepanu sellele, et kontrollikoja aruande kohaselt ei ole suurt osa ELi keskkonnaalastest õigusaktidest, nagu ELi merestrateegia raamdirektiiv ja loodusdirektiivid , piisavalt rakendatud. Nüüd, mil merestrateegia raamdirektiivi esimene rakendustsükkel on läbi, rõhutab komitee, et kindlate läviväärtuste ning selgete, suurte ja mõõdetavate eesmärkideta ei ole võimalik edusamme teha, ning kutsub tungivalt üles need eesmärgid viivitamata kindlaks määrama.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles kehtestama liikmesriikide jaoks eeskirjad, kuidas integreerida kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused konsulteerimismenetlusse ning meetmete kindlaksmääramise, kujundamise ja kavandamise protsessi, täpsustades kohustusi ning edendades suuremat osalust, et ELi merestrateegia raamdirektiivi edukalt rakendada.

Samuti soovib komitee, et Euroopa Komisjon looks Euroopa mere elurikkust aastani 2030 käsitleva rakkerühma , mis koosneks keskkonnaprojektide tegevjuhtidest, kes abistavad ja nõustavad kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi projektide kavandamisel ja ELi vahendite kasutamisel, et peatada merereostus ja taastada ookeanide ökosüsteemid.

Kooskõlas hiljuti vastu võetud ELi kliimaseadusega nõuavad linnad ja piirkonnad uut ELi ookeaniseadust , et määrata kindlaks pikaajaline suund mereökosüsteemide kaitse ja taastamise tagamiseks, ning toetavad Euroopa Parlamendi ettepanekut luua ookeanifond, eesmärgiga vähendada meretranspordi CO 2  heidet ja kasutada 20% tuludest mereökosüsteemide kaitsmiseks, taastamiseks ja paremaks majandamiseks.

ELi merede eutrofeerumise peatamiseks kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles rajama teed ja tegema ringmajanduse raames ettepaneku kehtestada ELi turul väetistes sisalduvate ringlussevõetud toitainete kvoodikohustused. Komitee rõhutab, et fosfor ja lämmastik on toiduainete tootmiseks hädavajalikud ning fosfor on kantud ELi kriitilise tähtsusega toorainete loetellu.

Komitee kui ELi kohalike ja piirkondlike esindajate kogu toetab Euroopa rohelises kokkuleppes ja ELi elurikkuse strateegias aastani 2030 seatud elurikkuse kaitse eesmärke ja sihte. Komitee kutsub siiski Euroopa Komisjoni üles lisama 2021. aastal avaldatavasse tegevuskavasse selged ja mõõdetavad eesmärgid koos tähtaegadega kalavarude säilitamiseks ja mereökosüsteemide kaitsmiseks.

Komitee on väga mures praeguste ELi merekaitsealade kehva kaitse ning ebapiisava seire ja kontrolli pärast. Euroopa Keskkonnaameti andmetel on alla 1% ELi merekaitsealadest täielikult kaitstud. Komitee toetab kindlalt Euroopa Komisjoni ettepanekut luua 30% ELi merepindalast kattev merekaitsealade võrgustik, mis hõlmab ka kalapüügi- ja majandustegevuse piiranguid. Kohalikud ja piirkondlikud juhid rõhutavad, et 10% ELi meredest peab olema range kaitse all, sealhulgas püügikeeluvööndid.

Komitee teeb ettepaneku luua ELi ookeaniakadeemia , mis koosneks kõigist liikmesriikidest pärit noortest teadlastest, et innustada ja levitada parimaid tavasid ja teadmisi heas seisundis ookeanide tähtsuse kohta.

Plastireostuse vastu võitlemiseks kutsuvad komitee liikmed kõiki liikmesriike üles looma plastist joogipakendite tagatisrahasüsteemid ja paluvad Euroopa Komisjonil tagada, et need omavahel ühilduksid. See oleks oluline samm pakendite ühtse turu loomise poole. Samuti kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles keelustama spordiväljakutel uute kummigraanulitest täitematerjalide kasutamise ja nägema selleks ette kuueaastase üleminekuperioodi ning lisama nanoplasti, biolagunevad ja lahustuvad polümeerid regulatiivsetesse meetmetesse, mille eesmärk on vähendada tahtlikult lisatud mikroplasti ja mille üle peetakse praegu ELis läbirääkimisi.

Komitee märgib, et keskkonna aspektist diferentseeritud sadamatasud võivad olla rannikupiirkondade jaoks tõhus viis parandada keskkonda ning vähendada saasteainete eraldumist õhku ja vette, samuti jäätmeid ja müra, ning kutsub üles keelustama ELis skraberite vee loodusesse laskmise.

Komitee kordab, et põhimõte „saastaja maksab“ peaks olema ELi merekeskkonda käsitlevate õigusaktide keskmes, ning tunnustab Euroopa Komisjoni avalikult kättesaadava mereteabeportaali WISE eest.

Arvamuse eelnõu tutvustati komitee täiskogu istungjärgul , mis toimus 5.–7. mail 2021. 

Taustteave

Siit leiate intervjuu Emma Nohréniga (SE/Rohelised), kes vastab viiele küsimusele kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli kohta merekeskkonna kaitsmisel.

17. juunil 2008 vastu võetud merestrateegia raamdirektiivi eesmärk on tõhusamalt kaitsta merekeskkonda kogu Euroopas. Euroopa Komisjon on välja töötanud üksikasjalikud kriteeriumid ja metoodikastandardid, et aidata liikmesriikidel merestrateegia raamdirektiivi rakendada. Need vaadati läbi 2017. aastal, mille tulemusel võeti vastu uus komisjoni otsus hea keskkonnaseisundi kohta . Elurikkus on 2019. aasta lõpus vastu võetud Euroopa rohelise kokkuleppe üks peamisi poliitikavaldkondi. 2020. aasta mais võttis Euroopa Komisjon vastu ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 , et peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja tuua loodus meie ellu tagasi. 

Arvamus „Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused merekeskkonna kaitsel“ kuulub komitee töörühma „Roheline kokkulepe kohalikul tasandil“ pädevusvaldkonda. 2020. aasta juunis tegevust alustanud töörühma kuulub 13 kohaliku ja piirkondliku tasandi valitud esindajat ning selle eesmärk on tagada ELi linnade ja piirkondade vahetu kaasamine Euroopa rohelise kokkuleppe – ELi kestliku majanduskasvu strateegia kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks – arvukate algatuste väljatöötamisse, rakendamisse ja hindamisse.

Igal aastal jõuab ookeani 4,8–12,7 miljonit tonni plasti. Plast moodustab maailma meredes 75% mereprügist. Mereprügi tuleb vähendada.  Euroopa Parlamendi ülevaade (2019).

Kontaktisik:

David Crous

Tel +32 (0) 470 88 10 37

david.crous@cor.europa.eu