Alltoodud teksti automaattõlke saamiseks klõpsake siin.
Linnade ja piirkondade keskne osatähtsus ELi keskkonnahoidlikkuse prioriteetide saavutamisel järgmise viie aasta jooksul  
Euroopa Regioonide Komitee nõuab õiguskindlust ja rahalisi stiimuleid, et kiirendada puhtale energiale üleminekut Euroopas, ja ühtekuuluvuspoliitika raames üleminekutoetuste eraldamist söetööstuspiirkondade keskkonnahoidlikuks muutmisele summas 4,8 miljardit eurot

Bukarestis toimus Euroopa Regioonide Komitee keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika komisjoni 24. koosolek. Päevakorra kolme põhiteemana arutati kestliku arengu eesmärke ja seda, kuidas kiirendada Pariisi kliimakokkuleppe rakendamist ning milline on linnade ja piirkondade osatähtsus ELi puhta energia paketi elluviimisel. Koos Euroopa Komisjoni, ELi eesistujariigi Rumeenia ja Rumeenia omavalitsuste liiduga võtab komitee osa ka energiatehnoloogia strateegilise kava 12. konverentsist „Energiasüsteemi ümberkorraldamine kohalikul tasandil“ , mis toimub 12.–14. juunil 2019.

Liikmed võtsid vastu arvamuse eelnõu „Puhta energia paketi rakendamine: lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad kui vahend kohaliku ja piirkondliku juhtimise jaoks kliimaküsimustes ning aktiiv- ja passiivenergia valdkonnas“ . Raportöör ja Tolna komitaadi volikogu aseesimees József Ribányi (HU/EPP) ütles: „Liikmesriigid peavad kriitiliselt hindama oma mitmetasandilisi kliima- ja energiadialooge, et tagada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste aktiivne osalus, nagu on märgitud energialiidu juhtimist käsitlevast määruses. Nende dialoogide kaudu saavad linnad ja piirkonnad, aga ka kodanikuühiskond, ettevõtjad ja asjaomased sidusrühmad osaleda energia- ja kliimastrateegiate ja -kavade koostamises ja elluviimises. Ei tohi unustada, et linnad ja piirkonnad haldavad suuri hoonefonde ja ühistranspordivõrke, neil on otsene pädevus linnaplaneerimises ja maa majandamises ning nad reguleerivad detsentraliseeritud energiatootmist. ELi linnade ja piirkondade esindajate koguna on meie eesmärk anda oma panus riiklikesse energia- ja kliimakavadesse ning ennekõike mitmetasandilistesse kliima- ja energiadialoogidesse.“

Liikmed võtsid vastu arvamuse eelnõu teemal „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030: ÜRO kestliku arengu eesmärkide järelmeetmed, ökoloogiline üleminek ja Pariisi kliimakokkulepe“ . Raportöör ja Espoo linnavolikogu liige Sirpa Hertell (FI/EPP) nõuab ELi kestliku arengu eesmärkide üldstrateegiat, millest lähtuda kõigis ELi poliitikavaldkondades ja -meetmetes. Hertell sõnas: „Vajame süsteemset lähenemisviisi, et vältida killustunud ja vastuolulisi poliitikameetmeid. Linnu ja piirkondi tuleb võimestada, sest nad vastutavad 65% kestliku arengu eesmärkide rakendamise eest Euroopas. Kliima-, energia- ja keskkonnapoliitikas on kestliku arengu meetmete kohalikule tasandile viimine ülioluline, et täita kestliku arengu tegevuskava 2030. Komitee kutsub üles määratlema integreeritud, kaasavad kohalikud eesmärgid ja sihid, rakendusmeetmed ja näitajad, et kooskõlas mitmetasandilise valitsemise põhimõttega mõõta ja jälgida kestliku arengu eesmärkide saavutamise edusamme.“

Liikmed võtsid vastu arvamuse eelnõu teemal „Pariisi kokkuleppe rakendamine innovaatilisele ja säästvale energiale ülemineku kaudu kohalikul ja piirkondlikul tasandil“ . Raportöör ja Łódźi vojevoodkonna volikogu liige Witold Stępień (PL/EPP) ütles: „Pariisi kokkuleppe elluviimine nõuab suuremat tegutsemistahet ja kiiret üleminekut säästvale ja uuenduslikule energiasüsteemile. Euroopa linnade, piirkondade ja kodanike kaasamine on hädavajalik, arvestades nende vastutust energia tootmisel, jaotamisel ja tarbimisel. Riikide valitsused peavad kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi käsitama oluliste partneritena ning neil peab olema parem juurdepääs rahastusele, uutele tehnoloogiatele ja suutlikkuse suurendamise programmidele, et tagada õiglane energiaalane üleminek Euroopa söetööstuspiirkondades, kuid ka CO 2 -mahukates piirkondades ja saartel.“

Euroopa Regioonide Komitee nõuab üleminekutoetuste eraldamist summas 4,8 miljardit eurot 2021.–2027. aasta ühtekuuluvuspoliitika raames, et soodustada säästvale energiale üleminekut söetööstuspiirkondades. Lisaks toetab komitee lubatud riigiabi suurendamist projektidele, mis on seotud energiaalase üleminekuga söetööstuspiirkondades, ning seda, et asjaomastes ELi programmides suurendatakse tulunduslikele organisatsioonidele mõeldud rahastamise määra 60%-lt 70%-le. ELi linnade ja piirkondade esindajate kogu kordab oma üleskutset eraldada rohkem kui 30% ELi järgmisest eelarvest kliimapoliitika süvalaiendamiseks.

Kohalikud juhid kutsuvad Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles suurendama 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärki 40%-lt 50%-ni ning energiatõhususe ja taastuvenergia eesmärke 40%-ni (praegu kokkulepitud eesmärgid on vastavalt 32,5% ja 32%), mis on oluline hüppelaud Euroopa kliimaneutraalseks muutmisel 2050. aastaks.

Liikmed arutasid omavahel dokumenti „Linnapeade pakt pärast 2020. aastat“ , mille koostas Castelnuovo Rangone (Modena provints) kommuunivalitsuse liige Benedetta Brighenti (IT/PES) . Arutelu ajal rõhutati, et kohalikud juhid tahavad rohkem toetust ligi 10 000 linnale ja piirkonnale, mis osalevad linnapeade pakti raames vabatahtlikult säästva energia ja kliimameetmete tegevuskavade rakendamises, ning vajadust saavutada kiiresti koosmõju Pariisi kliimakokkuleppe kohaste riiklikult, piirkondlikult ja kohalikult kindlaksmääratud panuste vahel.

Märkused toimetajatele

Klõpsake siin , et laadida alla ENVE komisjoni koosoleku pilte.

Klõpsake siin , et laadida alla energiatehnoloogia strateegilise kava konverentsi pilte.

Kõiki ENVE komisjoni koosoleku dokumente saab alla laadida siit .

Riiklikud energia- ja kliimakavad sisaldavad liikmesriikide energia- ja kliimastrateegiaid ja -meetmeid 2021.–2030. aastaks, et aidata kaasa ELi 2030. aasta eesmärkide saavutamisele. Liikmesriigid pidid oma esialgsed riiklikud energia- ja kliimakavad esitama 2018. aasta lõpuks. Nüüd peavad nad selle aasta 31. detsembriks koostama ja esitama lõplikud versioonid. 2018. aasta novembris vastu võetud seadusandlikus resolutsioonis energialiidu juhtimise kohta nõutakse mitmetasandiliste kliima- ja energiadialoogide loomist, kuhu on kaasatud kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused.

Euroopa Parlamendi seadusandlik resolutsioon energialiidu juhtimise kohta on kättesaadav siin .

Komitee annab oma panuse Euroopa Komisjoni 2019. aasta jaanuaris avaldatud aruteludokumenti „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030“ , koostades veel ühe arvamuse teemal „Kestliku arengu eesmärgid: alus ELi pikaajalisele strateegiale Euroopa kestliku arengu saavutamiseks aastaks 2030“ . Arvamuse raportöör on Zarasai rajoonivolikogu liige ja Euroopa Regioonide Komitee Leedu delegatsiooni juht Arnoldas Abramavičius (LT/EPP) . Arvamus on kavas vastu võtta järgmisel täiskogu istungjärgul 26.–27. juunil 2019.

ELi Teadusuuringute Ühiskeskuse andmetel kaevandatakse kivi- ja pruunsütt 41 piirkonnas 12 liikmesriigis. Söekaevandamine annab ELis otseselt tööd umbes 240 000 inimesele: kõige suurem on tööhõive Poolas (üle 99 000 inimese), järgnevad Saksamaa (25 000), Tšehhi Vabariik (18 000), Rumeenia (15 000) ja Bulgaaria (12 000).

Ühtekuuluvuspoliitika raames üleminekutoetuste eraldamine söetööstuspiirkondade keskkonnahoidlikuks muutmisele summas 4,8 miljardit eurot on peamine ettepanek ka majanduspoliitika komisjoni arvamuses „Sotsiaal-majanduslikud struktuurimuutused Euroopa söekaevanduspiirkondades“ , mille raportöör on Nordrhein-Westfaleni liidumaa valitsuse föderaal- ja Euroopa asjade ning rahvusvaheliste suhete riigisekretär Mark Speich (DE/EPP) .

Kontaktisik: David Crous | david.crous@cor.europa.eu | +32 (0) 470 88 10 37

Jaga :