Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsusjuhid on valmis edendama territoriaalse mõjuga kodanikualgatusi
Komitee täiskogu 142. istungjärgul, kus osalesid Euroopa demokraatia ja Euroopa kodanikualgatuste eest vastutav Euroopa Parlamendi asepresident Pedro Silva Pereira ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vast valitud president Christa Schweng, kutsusid kohalikud ja piirkondlikud omavalitsusjuhid esimest korda kõnelema ka kahe Euroopa kodanikualgatuse esindajad. Selle käiguga alustas komitee arutelu demokraatia üle, pidades silmas Euroopa tulevikku käsitlevat konverentsi, ja näitas üles tahet toetada komitee poliitilisse pädevusse kuuluvaid ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks poliitiliselt olulisi Euroopa kodanikualgatusi. Euroopa kodanikualgatused aitavad kaasa komitee poliitilisele prioriteedile tuua Euroopa oma kodanikele lähemale ning komitee kui kodanikele kõige lähemal asuva valitsustasandi esindaja on oluline partner kodanikualgatuste edendamisel. Kui Euroopa Komisjon ei võta nõuetekohaseid seadusandlikke järelmeetmeid, tekitab see pahameelt miljonites kodanikes ning võib põhjustada rahulolematust ELi institutsioonidega.
Euroopa kodanikualgatus loodi 2011. aastal. See on ELi osalusdemokraatia vahend, mis võimaldab kodanikel kutsuda Euroopa Komisjoni üles esitama õigusakti ettepanekut ELi aluslepingute rakendamiseks. OECD 2020. aasta aruandes, milles käsitletakse huvi aruteludemokraatia vastu kogu ELis , märgitakse, et viimase 40 aasta jooksul on arutelupõhiseid esindusprotsesse kasutatud sagedamini kohalikul (52%) ja piirkondlikul (30%) tasandil. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on seega loomulikud partnerid territoriaalse mõjuga Euroopa kodanikualgatuste edendamisel. Seda on võimalik teha kolmel moel: esiteks võivad komitee liikmed ühiselt otsustada toetada konkreetse Euroopa kodanikualgatuse eesmärki kas omaalgatuslike arvamuste või resolutsioonide kaudu; teiseks võib mõni komitee liige tõstatada selle küsimuse täiskogu alalisel arutelul, kus käsitletakse kohaliku ja piirkondliku tasandi jaoks olulisi küsimusi kõikjal ELis; kolmandaks võiks Euroopa kodanikualgatused integreerida CitizENi võrgustikku (kodanike ELis osalemise võrgustik) – see on vahend, mille komitee on välja pakkunud Euroopa tulevikku käsitlevat konverentsi silmas pidades.
Euroopa Regioonide Komitee esimene asepresident Vasco Cordeiro ütles: „Euroopa kodanikualgatus võiks olla märkimisväärne vahend demokraatia parandamiseks ELis. Me peame alati seisma demokraatia, parema õigusloome ja aktiivse subsidiaarsuse põhimõtte eest. Kui neid piisavalt ei toetata, võivad kodanikualgatused nurjuda, tekitada kodanike seas veelgi suuremat pahameelt ja õõnestada nende usaldust ELi vastu. See ei peaks olema üksnes huvitav akadeemiline arutelu, vaid sellest peaks saama poliitiline arutelu Euroopa tulevikku käsitleval konverentsil, et leida uusi viise ELi demokraatlike aluste tugevdamiseks.“
Euroopa demokraatia ja Euroopa kodanikualgatuste eest vastutav Euroopa Parlamendi asepresident Pedro Silva Pereira ütles: „Euroopa kodanikualgatus on oluline vahend, millega edendada eurooplaste osalemist ELi õigusloomeprotsessis. Seda Lissaboni lepinguga kehtestatud protsessi on mitu korda muudetud, et lihtsustada selle kasutamist, tagades ühtlasi ELi otsustusprotsessi suurema läbipaistvuse. Ajal, mil meie eesmärk on alustada põhjalikku arutelu Euroopa tuleviku üle, võib Euroopa kodanikualgatus olla eeskujuks, kuidas veelgi laiendada kodanike ja ELi institutsioonide suhtlust, eelkõige Euroopa Parlamendiga, ning kuidas tugevdada osalusdemokraatia mehhanisme. Kõnealune Euroopa Regioonide Komitee algatus ei saanud tulla paremal ajal, et tagada piirkondlike osalejate aktiivne kaasamine Euroopa demokraatia jätkuvasse parandamisse.“
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president Christa Schweng ütles: „Me peame asetama inimesed ELi poliitika keskmesse – kas selliste kodanikuühiskonna organisatsioonide kaudu, mis on meie komitees esindatud, või siis selliste vahendite abil nagu Euroopa kodanikualgatus. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ELi tasandil ja komitee liikmed oma riikides jätkavad Euroopa kodanikualgatuse edendamist, suurendades sellealast teadlikkust, et inimesed Euroopa kodanikualgatust rohkem tunneksid ja seega rohkem kasutaksid. Soovime inimesi kaasata ja soodustada tõhusalt nende osalemist, sest EL peaks olema oma kodanikele võimalikult lähedal ja väärima nende usaldust. Meie komiteedel on oluline vahendaja roll nii ELis kui ka riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.“
Üks Euroopa kodanikualgatuse „Minority SafePack – miljon allkirja Euroopa mitmekesisuse toetuseks“ korraldajatest, Euroopa Regioonide Komitee endine president ja praegune liige Karl-Heinz Lambertz tutvustas seda kodanikualgatust ning kutsus ELi üles parandama rahvus- ja keelevähemustesse kuuluvate isikute kaitset ning tugevdama kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ELis. See on üks seitsmest Euroopa kodanikualgatusest, mis on saanud piisavalt allkirju ja läbinud menetluse kõik etapid ning mis on edukalt komisjonile esitatud.
„Piirideta valijad, täielikud poliitilised õigused ELi kodanikele“ on üks 14 käimasolevast Euroopa kodanikualgatusest (st avatud algatused, mille jaoks allkirju veel kogutakse). Seda algatust tutvustas Beniamino Brunati ning sellega taotletakse reforme, et tugevdada ELi kodanike kehtivaid õigusi hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi ja kohalikel valimistel oma elukohariigis, ning uusi õigusnorme, et laiendada neid õigusi piirkondlikele ja riiklikele valimistele ning referendumitele.
CitizEN (kodanike ELis osalemise võrgustik) on vahend, mille komitee pakkus välja arvamuses „Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused pidevas dialoogis kodanikega“ (raportöör: Declan McDonnell (IE/EA)) ning mille eesmärk on kaasata inimesed poliitikakujundamisse. CitizENi võrgustik võiks tööd alustada Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi ajal, et sellest saaks alaline tulevikumehhanism. Sellel võrgustikul oleks kolm eesmärki:
– tugevdada Euroopa institutsioonide ja kodanike vahelist suhtlust kohaliku ja piirkondliku tasandi otsese kaasamise kaudu;
– esitada näiteid osalemismeetoditest, mida saab kasutada nii ametlikult kui ka mitteametlikult;
– tegutseda teabevaramuna ja jagada parimaid tavasid riiklike, piirkondlike ja kohalike osalusalgatuste kohta kogu Euroopa Liidus.
Euroopa kodanikualgatuste korraldajad peaksid kasutama võimalust, mida pakuvad Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi raames korraldatavad arutelud. CitizENi võrgustikust võiks saada stabiilne ja alaline taristu, mis jätkab konverentsi tööd ning tagab, et kodanikud on hästi informeeritud ja saavad osaleda järelevalve- ja hindamisetappides.
Taustteave
Alates 1. jaanuarist 2020 kohaldatakse uusi eeskirju, et muuta kodanikualgatus korraldajate ja toetajate jaoks juurdepääsetavamaks, vähem koormavaks ja kergemini kasutatavaks. Peamine tehniline uuendus on keskne veebipõhine allkirjade kogumise süsteem, mida haldab Euroopa Komisjon. Seda teenust pakutakse tasuta ja see võimaldab kodanikel anda oma allkiri e-identimise abil. Kuni 2022. aasta lõpuni võivad korraldajad luua ka oma veebipõhise allkirjade kogumise süsteemi. Alates 2012. aastast on registreeritud 75 algatust.
Komitee on võtnud sel teemal vastu kolm arvamust:
– „Euroopa kodanikualgatus“ (CDR 167/2010), vastu võetud 2010. aastal, raportöör: Sonia Masini;
– „Euroopa kodanikualgatus“ (CIVEX-VI/005), vastu võetud oktoobris 2015, raportöör: Luc Van den Brande;
– „Määrus Euroopa kodanikualgatuse kohta“ (CIVEX-VI/028), vastu võetud märtsis 2018, raportöör: Luc Van den Brande.
Oktoobris 2018 vastu võetud arvamusega „Mõttevahetus Euroopa teemal: kohalike ja piirkondlike omavalitsuste hääl usalduse taastamiseks Euroopa Liidu vastu“ hõlmati Euroopa kodanikualgatus demokraatia ja kodanike osalemise laiemasse teemasse: „[...] osalemisvahendeid, nagu Euroopa kodanikualgatus, tuleks tugevdada; lisavahendina olemasolevatele esindusdemokraatia struktuuridele ELi tasandil ning osalust soodustava otsustusprotsessi ja püsiva dialoogi uuendusliku lisaelemendina aitavad Euroopa kodanikualgatused koondada inimesi ühise eesmärgi nimel, tõsta esile oluliste poliitiliste probleemide Euroopa mõõtme ning soodustada üleeuroopalisi arutelusid ja asjaomaseid avalikke arvamusi.“
Sarnaselt käsitleti 2019. aasta juunis vastu võetud komitee resolutsioonis „Euroopa Regioonide Komitee ettepanekud Euroopa Liidu uueks seadusandlikuks mandaadiks“ Euroopa kodanikualgatust kui ühte olemasolevatest osalusdemokraatia vahenditest, mis suurendavad ELi legitiimsust ja tugevdavad selle demokraatlikke aluseid ning mida tuleks täiendada uute vahenditega, nagu alaline kodanikega peetava dialoogi süsteem.
Kontaktisik:
Marie-Pierre Jouglain
mariepierre.jouglain@cor.europa.eu
Tel +32 (0) 473 52 41 15