Alltoodud teksti automaattõlke saamiseks klõpsake siin.
Kohaliku tasandi juhid soovivad Brexiti realiseerumisel luua kohaliku tasandi koostöö tugevdamiseks Loode-Euroopa makropiirkonna  
Ühendkuningriigi esindajad arutasid seda võimalust kolleegidega Euroopa Regioonide Komiteest Rumeenias, Clujs toimunud territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika komisjoni koosolekul

Kogemused näitavad, et makropiirkondlikud strateegiad võivad aidata kaasa majanduskasvule ja parandada ühtekuuluvust ühiste probleemidega rinda pistvate naaberpiirkondadega, olgu tegu siis ELi kuuluvate või ELi väliste riikidega. Arvamuse „Doonau piirkonna strateegia“ vastuvõtmisega andis Euroopa Regioonide Komitee territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika ja ELi eelarve komisjon (COTER) stardipaugu ettevalmistavale arutelule teemal, kuidas tagada muu hulgas Põhjamere makropiirkondliku strateegia abil tihe koostöö Ühendkuningriigi kohalike omavalitsustega juhul, kui Ühendkuningriik lahkub EList.

COTERi komisjon tuli 26. märtsil kokku Rumeenia suuruselt kolmandas linnas, Cluj-Napocas. Kohaliku tasandi juhid andsid Riia linnavolikogu liikme Dainis Turlais i (LV/ALDE) koostatud arvamuses hinnangu makropiirkondlike strateegiate mõjule.

Doonau piirkonnas saadud kogemused näitavad, et makropiirkonnad võivad olla suurepärane vahend alt ülespoole suunatud territoriaalsele koordineerimisele, kaasates kõiki valitsustasandeid ilma suuremat halduskoormust tekitamata.

„Makropiirkondlikud strateegiad parandavad avalikke teenuseid, loodusvarade majandamist, innovatsioonistrateegiaid ja paljusid muid aspekte neid rakendavate kohalike kogukondade elus,“ ütles raportöör, lisades, et „ELi tasandil on vaja jõulisemat koordineerimist ja eri rahastamisvahendite paremat integreerimist ning tihedamat koostööd Euroopa Komisjoni kõigi asjaomaste direktoraatide vahel“.

Arutades koordineerimise parandamise võimalusi riiklikul tasandil, leidsid COTERi liikmed, et eeskujuks tuleks võtta riikide omavalitsuste võrgustik, mis haldab Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid Läänemere piirkonnas ning selle näite võiks üle võtta teistes valdkondlikes poliitikameetmetes ja geograafilistes piirkondades.

Mis puudutab piirkondlikku koostööd Brexitijärgses Euroopas, siis rõhutati arvamuse eelnõus, et makropiirkondlikud strateegiad võivad anda panuse Ühendkuningriigi ja ELi tulevastesse suhetesse, pakkudes olulisi vahendeid, tagamaks „kestlik ühine kavandamine, koordineerimine ning Ühendkuningriigi ja ELi linnade ja piirkondade koostöö“.

Seda seisukohta rõhutas arutelu käigus komitee Ühendkuningriigi delegatsiooni juht, Birminghami linnavolikogu liige Albert Bore (UK/PES).

Ta märkis: „Me töötame selle nimel, et tagada, et Ühendkuningriigi ja ELi vahelised tulevased suhted tugineksid tugevale piirkondlikule mõõtmele ja saaksid kasu parimatest olemasolevatest vahenditest, et kindlustada tihe koostöö kohalikul tasandil. Loode-Euroopa majanduslik foorum ja makropiirkondlik strateegia on arutuse all olevatest valikutest kõige märkimisväärsemad.“

Tulevastes algatustes võiks õppida käimasoleva Loode-Euroopa programmi käigus kogutud kogemustest. Seda programmi rahastati ELi ühe peamise piiriülese koostöö toetamise vahendi Interreg raames ning see hõlmab Ühendkuningriiki, Iirimaad, Belgiat, Luksemburgi, Madalmaid ja Šveitsi.

Arvamus esitatakse vastuvõtmiseks 25. juunil toimuvale täiskogu istungjärgule.

Kontaktisik:

Pierluigi Boda, telefon +32 22822461, mobiiltelefon +32 473 851743, pierluigi.boda@cor.europa.eu

Andrew Gardner, telefon +32 22822429, mobiiltelefon +32 473 843981, andrew.gardner@cor.europa.eu