Käesolevas intervjuus vastab Drenthe provintsi regionaalminister Tjisse Stelpstra (NL/ECR) kuuele küsimusele uue ringmajanduse tegevuskava kohta. See tegevuskava on ELi ettepanekute kogum, mille eesmärk on lahutada majanduskasv ressursikasutusest vastupidavate, korduskasutatavate ja parandatavate toodete tootmise ja tarbimise kaudu. Pärast seda, kui Euroopa Komisjon avaldas 11. märtsil 2020 uue ringmajanduse tegevuskava, võtab Euroopa Regioonide Komitee 12.–14. oktoobril 2020 toimuval täiskogu istungjärgul vastu arvamuse , mille raportöör on Tjisse Stelpstra. Ringmajandus on ELi rohelise kokkuleppe – st ELi kasvustrateegia kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks – üks alustala.

Härra Stelpstra, Te olete Euroopa Regioonide Komitee raportöör arvamusele uue ringmajanduse tegevuskava kohta. Öelge, miks on see teema oluline?

Ringlus ei ole mitte ainult peamine viis Maa nappide ressursside säästmiseks, vaid ka põhivahend CO ₂ heite vähendamiseks majanduses ja mujal. Seepärast on ringmajandus globaalse soojenemise vastu võitlemisel otsustava tähtsusega. See on kahtlemata põhjus, miks ringmajandus on oluline peatükk Euroopa Komisjoni presidendi Frans Timmermansi esitatud Euroopa rohelises kokkuleppes. Lisaks puudutab ringmajandus igat majapidamist. Selle tähtsus seisneb selles, et sellega lahendatakse suuri probleeme – alates ressursikasutusest kuni jäätmete ja reostuseni – nii Euroopa kui ka üksikisiku tasandil. Ringlus ei ole seotud üksnes majanduse, tööstuse ja vajadusega toota vastutustundlikult. Küsimus on selles, kuidas me elame ja tarbime, alates ostetavatest riietest kuni majade ehitamiseni, kui palju jäätmeid me tekitame ja kui palju vett me kasutame. Need on igapäevased valikud ja me peame muutma oma harjumusi, et tarbida teadlikumalt ja kestlikumalt, et liikuda üheskoos ringmajanduse poole. Uus ringmajanduse tegevuskava on peamine vahendite kogum, mis aitab meil selles tohutus ja olulises ettevõtmises osaleda.

Euroopa Komisjon avaldas uue ringmajanduse tegevuskava COVID-19 kriisi alguses. Kas Teie arvates on ringmajandusel uues tervishoiu- ja majanduskriisi kontekstis eriline roll?

Kindlasti! Peame tegema suuri jõupingutusi COVID-19st tulenevate piirangute majandusliku ja sotsiaalse mõju vähendamiseks. Tuleb siiski tunnistada, et kui me seljatame COVID-19 pandeemia, mis loodetavasti juhtub peagi, ei ole kliimaga seotud hädaolukord kuhugi kadunud. COVID-19 puhang on näidanud meie haavatavust ja tohutut sõltuvust toorainest. Teame, et rohelised turud pakuvad tohutuid majanduslikke võimalusi ja töökohti. COVID-19 on niisiis häirekell. Peame nägema selles kriisis võimalusi ja pürgima keskkonnahoidlike eesmärkide poole, et muuta meie ühiskond kestlikuks.

Mida arvate Teie uuest ringmajanduse tegevuskavast? Kas see on piisavalt edasipüüdlik, et tagada kiire üleminek ringmajandusele?

Euroopa Komisjoni esitatud uus ringmajanduse tegevuskava on edasipüüdlik, kuid võiks olla meetmete ja ajakava poolest konkreetsem. Mitmes põhiküsimuses vajame muutuste hoogustamiseks rohkem pühendumist ja konkreetseid eesmärke. Näiteks jäätmetekke vältimise ja riigihangete valdkonnas peame tõepoolest tegema suuri edusamme. Realistlike, kuid keeruliste eesmärkide seadmine, vajaduse korral piirkondlikke iseärasusi arvesse võttes, stimuleerib uuenduslikke tehnoloogiaid ja nende turuleviimist. See toob kaasa reaalseid edusamme. Lisaks oleks uues ringmajanduse tegevuskavas võinud paremini arvesse võtta linnade ja piirkondade rolli üleminekul ringmajandusele. Olen kuulnud mitmel korral, et piirkonnad on piisavalt suured, et muutusi ellu viia, ja piisavalt väiksed, et olla seejuures edukad. Ma leian, et see on siin põhiline.

Kuidas saavad Teie kogemuse põhjal kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused paremini kaasa aidata ja avaldada suuremat mõju teel ringmajanduse poole?

Linnadel ja piirkondadel on palju võimalusi ringmajandusele ülemineku võimestamiseks, alustades eeskujuks olevate meetmete rakendamisest riigihangete valdkonnas. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad kehtestada standardeid ning suunata turgu kestlikumate toodete ja teenuste poole. Lisaks on piirkondlik koostöö oluline avaliku ja erasektori partnerluste jaoks, mida meil on vaja, et võtta laiemalt kasutusele ringmajanduse aluseks olevad kestlikud tootmis- ja tarbimismudelid. Jäätmekäitlus ja -töötlus on veel üks valdkond, kus kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel võib olla oluline osa. Lisaks teadmistele ja kogemustele on neil ka pädevus ja suur vastutus reguleerimise eest. Euroopa Komisjon peaks koos kohalike ja piirkondlike omavalitsustega töötama välja uuendusliku strateegia, milles keskendutakse jäätmete kogumisele ja osadeks lammutamisele. Euroopa vajab teadmisi ja kogemusi, mida kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on omandanud jäätmete kogumise ja töötlemise kohta. Lisaks on vaja piirkondlikke teadmisi ja asjatundlikkust, et saada põhjalik ülevaade materjalivoogudest. Seoses sellega kutsume Euroopa Komisjoni üles jagama materjalivooge avalikult Euroopa tasandi digisüsteemi kaudu. Veel üks oluline valdkond, milles kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad ringmajandusele üleminekut oluliselt soodustada, on vesi. Linnad ja piirkonnad vastutavad veekvaliteedi eest. Vesi on meie kõige olulisem ressurss, kuid ka kodumajapidamiste ja tööstuse suurim jäätmevoog. See sisaldab palju toitaineid, mida saab korduskasutada, ja vett tuleks korduskasutada nii palju kui võimalik.

Kas võiksite meiega jagada ühte oma piirkonna head tava?

Võib-olla üks parimaid näiteid on Friisimaa ringmajanduse ühendus. See võrgustik ühendab ettevõtteid, valitsusi, teadusasutusi ja vabaühendusi piirkondlikul tasandil. Nad on otsustanud aidata Friisimaal saada 2025. aastaks Euroopa kõige ringmajanduslikumaks piirkonnaks, sest nad peavad seda vajalikuks, kuid eelkõige seepärast, et nad tahavad seda. Nende moto on mõelda vähem, kuid teha rohkem. Tegevusvaldkonnad varieeruvad põllumajandusest liikuvuseni ja biomassist hariduseni. Teadmiste jagamine ning üksteise inspireerimine ja motiveerimine võivad arengut kiirendada. Üks selle algatuse eestvedajaid on Ingrid Zeegers, kes toetab mind eksperdina arvamuses, mille raportöör ma olen. Ta muudab oma ulatuslikud teadmised ettevõtjate ja kohalike algatuste jaoks arusaadavaks. Näen tema entusiasmi ka paljudes teistes, kes aitavad samuti ringmajandusele üle minna. Madalmaade põhjaosa piirkonna ettevõtjad, kellega me arvamust koostades rääkisime, jagavad samuti oma tööd kirglikult ja on kindlalt pühendunud ringmajanduse kõrgemale tasemele viimisele. Usun, et ringmajandusel põhinev ühiskond on õnnelik ühiskond.

Ringmajanduse edendamiseks on juba olemas mitu algatust, nende seas Euroopa ringmajanduse sidusrühmade platvorm, linnade tegevuskava partnerlused ning ringmajanduspiirkondade ja -linnade algatus. Milliseid meetmeid tuleks Teie arvates ELi tasandil võtta, et (paremini) toetada kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üleminekul ringmajandusele?

Edu saab alguse heade näidete jagamisest ja üksteise inspireerimisest. Võrgustikud on selleks ideaalsed. Kuid kõige paremini saab Euroopa kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi toetada tugeva ja konkreetse tegevuskava koostamisega. Vähem sõnu, rohkem tegutsemist! Just linnadele ja piirkondadele avaldavad sageli halba mõju need tooted, mida me enam ei kasuta. Mõelgem vee, õhu ja pinnase saastamisele. Tootjal ei ole selles suhtes mingit vastutust. See peab tõepoolest muutuma ja kõigi minu Euroopa Regioonide Komitee kolleegide toetusel oleme valmis seda muutust ellu viima.

Taustteave

Tjisse Stelpstra arvamuse eesmärk on tugevdada uue ringmajanduse tegevuskava kohalikku ja piirkondlikku sammast, et seada linnad ja piirkonnad kava keskmesse. Arvamuse vastuvõtmine on kavas täiskogu 12.–14. oktoobri istungjärgul. Lugege meie viimaseid uudised siit .

Kogu ELi majandustegevuse käigus tekib aastas kokku 2,5 miljardit tonni jäätmeid ( Eurostat ). See tähendab 5 tonni inimese kohta aastas. Praegu puuduvad kõikehõlmavad õiguslikud ja poliitilised nõuded, et tagada kõigi ELi turule viidavate toodete üha suurem kestlikkus ja vastavus ringmajanduse kriteeriumidele. See ongi 11. märtsil 2020 avaldatud Euroopa Komisjoni uue ringmajanduse tegevuskava eesmärk.

Euroopa rohelise kokkuleppe ühe alustalana on ringmajandus ülioluline kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks. 15. juunil 2020 lõi Euroopa Regioonide Komitee töörühma „ Roheline kokkulepe kohalikul tasandil “. Töörühma kuulub 13 kohaliku ja piirkondliku tasandi valitud esindajat ning selle eesmärk on anda rohelisele kokkuleppele väljund konkreetsete projektide ning linnade ja piirkondade otserahastamise kujul, et tagada kestlik üleminek kohapeal.

Kontaktisikud:

Andrea Huisman

A.Huisman@drenthe.nl

David Crous

david.crous@cor.europa.eu