Järgnevas intervjuus vastab Kujawy-Pomorze vojevoodkonna vanem Piotr Całbecki (PL/EPP) viiele küsimusele, mis on seotud veemajandusega COVID-19 kriisi ja pidurdamatu globaalse soojenemise kontekstis. Komitee arvamuse „Veepoliitika raamdirektiiv ja üleujutuste direktiiv“ raportöör kutsub üles muutma paradigmat, seades loodusvarade, eelkõige vee kasutamises kesksele kohale ringluse ja jätkusuutlikkuse. Arvamuse eelnõu pannakse hääletusele järgmisel ENVE komisjoni koosolekul 8. juunil ning arvamus on kavas vastu võtta 1.–2. juulil toimuval täiskogu istungjärgul, mille raames toimub ka kõrgetasemeline arutelu Euroopa rohelise kokkuleppe üle.

Kas võiksite veepoliitika raamdirektiivi käsitleva arvamuse raportöörina öelda, miks see teema on ELi ning selle piirkondade ja linnade jaoks oluline? Kuidas hindate raamdirektiivi rakendamist 20 aastat pärast selle jõustumist ja milliseid järeldusi saame sellest teha?

Veepoliitika raamdirektiivil on olnud väga positiivne mõju. See ei ole parandanud mitte ainult magevee- ja rannikuökosüsteemide ökoloogilist seisundit Euroopas, vaid see on suurendanud ka meie ühiskonna keskkonnateadlikkust. Pärast 20 aasta pikkust rakendamist on aga esile kerkinud nii uusi probleeme kui ka uusi lahendusi. Meie ees seisvate uute probleemide seas sagenevad globaalse soojenemise märgid ning pakiline vajadus rakendada Euroopa rohelist kokkulepet ja uut strateegiat ringmajanduse ja biomajanduse edendamiseks. Kõigepealt on meil vaja süsteemseid lahendusi, mis muudavad põuaohu hoopis võimaluseks, alustades veepoliitika raamdirektiivi ja üleujutuste direktiivi omavahelisest lõimimisest. Lisaks peame levitama uuenduslikke lahendusi ning kasutama ära ökohüdroloogiast ja looduspõhistest lahendustest tulenevaid võimalusi. Need on tõhusad vahendid, sobides eelkõige selliste vahepealsete mõjude leevendamiseks nagu põllumajandusest ja linnapiirkondadest pärinev hajureostus, mis tekitab mõnes valgalas umbes 50% saasteainetest.

Te olete Kujawy-Pomorze vojevoodkonna vanem. Veenappus ja põud on ka Poolas üha suurem probleem. Kui oluline on kaasata piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused veemajandusse?

Kujawy-Pomorze vojevoodkond on veevarude mõttes üks Poola mitmekesisemaid piirkondi. Kuid ka meil on probleeme, mis tuleb kiiremas korras lahendada. Wisła jõe veetase on viimastel aastatel põudade tõttu järsult langenud. Vojevoodkonna lõunaosas on intensiivpõllumajanduse aladel esinenud veenappust, mis on põhjustanud mullaerosiooni, järvede ja jõgede hajureostust ning pikaajalist jätkusuutlikkuse vähenemist. Vojevoodkonna põhjaosas on aga suured looduslikud metsad ja järved elurikkuse paradiisiks. Vojevoodkonna vanemana, kellel on järvede taastamise alane akadeemiline kraad, olen veendunud selles, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on veemajanduses väga olulisel kohal. Meil on kõige paremad võimalused teha kindlaks need konkreetsed probleemid, millega iga piirkond ja kogukond silmitsi seisab, ning samuti on meil head võimalused töötada välja kohandatud poliitika, milles seda eripära arvesse võetakse.

Kliimamuutused ja COVID-19 pandeemia avaldavad Euroopas ja kogu maailmas suurt mõju veevarudele, -teenustele ja -tarnetele. Mida tuleks teha, et tagada kõigile puhta ja kvaliteetse vee kättesaadavus?

Peame muutma oma arusaama sellest, kuidas me loodusega suhestume. Peame ära muutma praeguse mehhanistliku käsituse, mis annab meile loa loodusvarasid pimedalt ja kontrollimatult tarbida, ka seetõttu, et loodusele tagasi anname muudkui jäätmeid ja saasteaineid. Peame arenema ja võtma omaks ökosüsteemipõhise käsituse, mis asetab loodusvarade ja eelkõige vee kasutamises kesksele kohale ringluse. Veemajanduse jätkusuutlikkus ei ole võimalik ilma vastutustundliku ja kaasava otsustusprotsessita, mis tagab puhta vee kättesaadavuse kõigile inimestele.

Teie koostatud arvamus annab panuse ka saastevaba õhu, vee ja pinnase tegevuskavasse, mille Euroopa Komisjon esitab järgmisel aastal. Milline oleks Teie põhisõnum selles kontekstis?

Minu põhisõnum on see, et peame muutma oma suhet loodusega ja sellest tulenevalt arendama keskkonda austavat poliitikat. Praegusel antropotseeni ajastul, mil inimtegevus avaldab kliimale ja keskkonnale valitsevat mõju, peame kõik saama vastutustundlikeks otsustajateks. Kas jätkame looduse kahjustamist ja ohustame otseselt inimühiskonda või õpime ressursse säästvalt haldama? Meil on hea võimalus võtta kasutusele ringmajandus, mis hoiab keskkonda, tarbides vett ja muid eluliselt olulisi ressursse säästvalt. Saastevaba õhu, vee ja pinnase tegevuskava on selles üleminekus olulisel kohal.

Teie koostatud arvamus puudutab üleujutuste, veereostuse ja inimtegevuse keskkonnamõjudega seotud probleeme. Milliseid vahendeid on kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel vaja, et neid probleeme paremini lahendada?

Inimtegevuse mõju keskkonnale ja eelkõige veevarudele on kumulatiivne ja tekitab ohtliku allakäiguspiraali. Meil on vaja uut teaduspõhist paradigmat, mis aitab kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel teha parimaid poliitilisi valikuid. Selle saavutamiseks on oluline luua alaline koostöö kohalike ja piirkondlike poliitikakujundajate ja teadlaste vahel. Näiteks oleme uhked koostöö üle Euroopa ökohüdroloogia piirkondliku keskuse (ERCE) direktori professor Maciej Zalewskiga. Keskus on Poola Teaduste Akadeemia rahvusvaheline instituut, mis tegeleb vee ja ökoloogiliste süsteemide vastastikuse mõju uurimisega.

Lisaks vajame rohkem vahendeid, et tugevdada kestlikkuse alast haridust, suurendades teadlikkust meie kogukondades ning arendades teadmisi ja väärtusi, mis on aluseks jätkusuutlikumatele eluviisidele. Digimaailm pakub kodanikele tohutuid võimalusi selles ettevõtmises otse osaleda. Hea näide on mobiilirakendus, mis töötati hiljuti välja projekti AMBER (tõkete paindlik majandamine Euroopa jõgedes) raames, sest see hõlmab ka kodanike teadusprogrammi, et kaasata ametiasutusi, vabaühendusi ja üldsust andmete kogumisse ja levitamisse. Nüüd pakub Euroopa roheline kokkulepe uusi võimalusi, sest selles esitatakse sidus visioon, mis põhineb tugeval valdkondadevahelisel raamistikul. Seepärast olen ma tuleviku suhtes optimistlik.

Märkused

Arvamuse eelnõu „Veepoliitika raamdirektiivi ja üleujutuste direktiivi toimivuskontroll“ , mille raportöör on Piotr Całbecki (PL/EPP), on kättesaadav 23 ELi keeles ja selle üle hääletatakse ENVE komisjoni järgmisel koosolekul 8. juunil. Koosolekudokumente saab alla laadida siit .

Kolmandik ELi territooriumist kannatab veestressi all ja paljudes liikmesriikides on probleemiks veenappus. Kuigi kliimamuutused põhjustavad prognoosimatuid ilmastikuolusid, on kindlasti oodata põudade sagenemist ning mageveevarude hulga ja kvaliteedi vähenemist. Euroopa Regioonide Komitee pressiteade 11/12/2018 „Vee taaskasutamine põllumajanduses ja linnaalade rohelisena hoidmine“.

Kontaktisik:

David Crous

Tel +32 (0) 470 88 10 37

david.crous@cor.europa.eu