Euroopa Regioonide Komitee sõnul eeldavad üha suurenevad probleemid ebaseaduslikult Euroopasse reisivate laste ja noorukitega „sidusat süsteemi“, mille eesmärk peaks olema nende olukorra „normaliseerimine ja stabiliseerimine“ kas nende integreerimise või ümberasustamise teel Euroopas või nende tagasisaatmise kaudu koduriikidesse. 11. oktoobril võttis ELi kohalike ja piirkondlike poliitikute kogu vastu soovitused, millega üritatakse avaldada mõju rändajate eestkostele, seaduslikule juurdepääsule, majutamisele ja integreerimisele ning milles kutsutakse üles keskenduma kohalike, riigi- ja ELi ametnike töös senisest rohkem lapsrändajatele.
Ettepanekud sisalduvad arvamuses, mille koostas Ovanåkeri vallavolikogu liige Yoomi Renström (SE/PES), kes on ühtlasi Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi raportöör rändajate vastuvõtu küsimustes, ning on vastus Euroopa Komisjoni jõupingutustele käsitleda pagulas- ja rändekriisi üht kõige tõsisemat ja delikaatsemat aspekti, arvestades, et järjest rohkem alla 18-aastaseid pagulasi ja ebaseaduslikke sisserändajaid saab rändeteel surma või jääb pärast Euroopasse jõudmist kadunuks.
„Euroopa Liit vajab sidusat süsteemi, milles kohaliku, riigi ja ELi tasandi poliitikakujundajad ja ametnikud töötavad ühiste eesmärkide nimel, seistes silmitsi selle pakilise, üha suureneva ja pikaajalise väljakutsega,“ ütles Yoomi Renström. „Teame, mida peame tegema – me peame täielikult järgima rahvusvahelise õiguse ideed ja sisu – ning meil on olemas selleks õiguslikud vahendid, ent laiem eesmärk peab olema aidata neil tunda olukorra normaliseerumist ja stabiliseerumist lühikeses ja pikas perspektiivis. Ei ole lihtne kaitsta, integreerida ja harida haavatavaid lapsrändajaid ajal, mil nende arv järsult suureneb, kuid on kohalikke omavalitsusi ja riikide keskvalitsusi, kes on kujundanud häid tavasid ja kes näitavad, et väikeste sihipäraste abinõude abil saab palju korda saata. On palju asju, mida saab ja tulebki parandada. Asjaolu, et mõned lapsed elavad vanglatingimuste sarnastes oludes, ei ole vastuvõetav.“
Yoomi Renströmi sõnul on esmatähtis näiteks toimiv eestkostesüsteem. „Eestkostjad pakuvad kaitset, vähendavad laste kadunuks jäämise riski ja suurendavad võimalusi integreerumiseks. Eestkostjad peaksid olema kvalifitseeritud spetsialistid, kes hoolitsevad vaid piiratud arvu laste eest. Aga see ei ole nii kogu Euroopas. Minu kodumaal Rootsis on eestkostesüsteem ning vaatamata sellele, et süsteemi tuleb veel parandada ja tugevdada, teame, et eestkostja on lastele kasulik.“
Euroopa Regioonide Komitee soovitab tagada, et igas vastuvõtukeskuses tegutseks lastekaitse ametnik ja pakutaks eraldi majutamist saabunud noorte jaoks, välistades nende kinnipidamise. Lapsi tuleks käsitada prioriteetsete juhtumitena, pakkudes individuaalset hindamist, et määrata kindlaks nende konkreetsed kaitsevajadused. Soovitustes rõhutatakse saabunud noori ähvardavaid pikaajalise tõrjutuse, ebasoodsasse olukorda sattumise ja ärakasutamise ohvriks langemise ohte ning toonitatakse, et integratsioon on äärmiselt oluline ning et „kaasava koolihariduse varajane ja tõhus kättesaadavus“ on „üks kõige olulisemaid“ vahendeid.
Arvamuses juhitakse tähelepanu mitmele lüngale lähenemisviisis Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformimisele: muu hulgas ei võeta lapsrändajate küsimust käsitlevas Euroopa Komisjoni dokumendis „arvesse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olukorda ja tingimusi“ ning ei eraldata piisavat rahastamist ega anta piisavat toetust linnadele ja piirkondadele. Arvamuses rõhutatakse kriteeriumide puudumist lapse „parimate huvide“ kindlakstegemiseks ja hindamiseks, tervitatakse ELi kavatsust need puudujäägid kõrvaldada ning nõutakse „õiguskindlat vanuse kindlaksmääramise süsteemi“, et kõrvaldada olemasolevad erinevused kogu ELis. Samuti rõhutatakse arvamuses vajadust parandada andmete kvaliteeti tagamaks, et need oleksid võrreldavad ja pakuksid põhiteavet nagu lapsrändaja sugu.
Kontaktisik:
Andrew Gardner
Tel +32 473 843 981
andrew.gardner@cor.europa.eu