Selgete viidete puudumine kestliku arengu eesmärkidele ning linnade ja piirkondade puudulik kaasamine riiklikesse taastekavadesse võib ohustada pandeemiakriisist ülesaamise võimekust.

Euroopa kohalikud ja piirkondlikud juhid nõuavad, et ÜRO kestliku arengu eesmärgid seataks taas Euroopa Liidu tegevuskava keskmesse, ning paluvad ELi institutsioonidel ja liikmesriikidel tagada nende elluviimine 2030. aastaks. Euroopa Regioonide Komitee võttis tänasel täiskogu istungil vastu arvamuse , milles rõhutatakse, et COVID-19 pandeemia on toonud esile kestliku arengu tähtsuse ning et kestliku arengu eesmärgid võivad aidata teel sidusa ja tervikliku visiooni suunas taasterahastu „NextGenerationEU“ raames. Komitee hiljutises uuringus juhitakse siiski tähelepanu sellele, et paljudes riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades puudub selge ja läbipaistev viide ÜRO kestliku arengu eesmärkidele.

Jätkuv pandeemia ning selle oodatavad majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaalased tagajärjed näitavad selget vajadust toetada kestliku arengu eesmärkide kohapealset rakendamist, et taastada olukord õiglasemal viisil ja vältida tulevasi tervisekriise. Kestliku arengu eesmärgid peaksid aitama kaasa liikmesriikide majanduse taastumisele ning digi- ja roheülemineku saavutamisele kohapeal. Komitee tellitud hiljutises uuringus väljendati siiski muret selle üle, et piirkonnad ja linnad ei ole riiklikesse taastekavadesse kaasatud ning paljudel juhtudel puuduvad selged viited kestliku arengu eesmärkidele, mis vähendab võimalust kavadest ühtemoodi aru saada.

Arvamuse raportöör ja Braga linnapea Ricardo Rio (PT/EPP) märkis: „ ELi narratiivist on kestliku arengu eesmärgid peaaegu kadunud: puudub üldine strateegia ja kestliku arengu eesmärkide tõhus süvalaiendamine või koordineerimine Euroopa Komisjoni sisemises juhtimises. See on seda üllatavam, et samal ajal on kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pühendumus kestliku arengu eesmärkidele üha suurenenud. OECD ja komitee uuringu esialgsed tulemused näitavad selgelt, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused osalevad aktiivselt kestliku arengu eesmärkidel põhinevas jätkusuutlikus taastumises. 40% vastanutest kasutasid neid juba enne pandeemiat ja hakkasid neid nüüd kasutama majanduse elavdamiseks, samas kui 44% kavatseb seda teha COVID-19st taastumiseks. See on kõigi poliitikakujundajate jaoks oluline võimalus kriisist tugevamana välja tulla ning ma toetan seda koos OECDga aktiivselt ELi tasandil .“

OECD hinnangul ei ole võimalik saavutada 17 kestliku arengu eesmärgi 169 sihtmärgist tervelt 65% ilma kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamise või nendega kooskõlastamiseta. Vastavalt komitee ja OECD uue ühisuuringu tulemustele leiab 60% kohalikest ja piirkondlikest omavalitsustest, et COVID-19 pandeemia on viinud suurema veendumuseni, et kestliku arengu eesmärgid võivad aidata majanduse taastamisel võtta terviklikuma lähenemisviisi. Seepärast peab komitee kahetsusväärseks, et kestliku arengu eesmärgid on ELi narratiivis järk-järgult taandunud ja nende tähtsus ELi poliitikakujundamises on väiksem, ohustades võimalust need 2030. aastaks rakendada.

Komitee liikmed paluvad Euroopa juhtidel olla sise- ja välispoliitika tegevuskavades ambitsioonikad ja järjepidevad ning kinnitada selget eesmärki, et EL peab olema kõigil valitsustasanditel kestliku arengu eesmärkide rakendamise eestvedaja ja tõeline eeskuju. Arvamuses juhitakse tähelepanu sellele, et kestliku arengu eesmärgid peaksid tagama sidusa raamistiku kõigile ELi poliitikameetmetele ja aitama ühtlustada kõigi rahastamisprogrammide prioriteete . Siiski näib seos ÜRO eesmärkide ja peamiste Euroopa algatuste vahel, nagu uus tööstusstrateegia, mõnikord nõrk. Lisaks kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles kasutama järgmist, 2022. aasta kestliku majanduskasvu strateegiat , et taasintegreerida kestliku arengu eesmärgid ametlikult Euroopa poolaastasse, omavahel paremini siduda kestliku arengu eesmärgid ning taaste- ja vastupidavusrahastu (taasterahastu „NextGenerationEU“ nurgakivi) ning kinnitada sõnaselgelt kestliku arengu eesmärke kui viisi ELi majanduse taastamise kujundamiseks.

Kohalikud ja piirkondlikud juhid paluvad Euroopa Komisjonil uuendada kestliku arengu eesmärkide sidusrühmade platvormi või luua muu dialoogiplatvorm koos mõjukate ja struktureeritud järelmeetmetega, et edendada kõigi avaliku ja erasektori asutuste sidusrühmade eksperditeadmisi kestliku arengu tegevuskavast aastani 2030 ning nõustada otse Euroopa Komisjoni.

Raportöör Ricardo Rio esitas üleskutse silmapaistvatele ELi poliitikakujundajatele juba teisipäeval, kui ta võttis sõna Brüsseli 2021. aasta majandusfoorumil , mis on Euroopa Komisjoni iga-aastane suur majandusüritus ja millel osalesid ka komisjoni president Ursula von der Leyen ja Saksamaa kantsler Angela Merkel.

Taustteave

Komitee ja OECD viisid 2021. aasta maist kuni juuni keskpaigani ühiselt läbi uuringu kestliku arengu eesmärkide kui COVID-19st taastumise raamistiku kohta linnades ja piirkondades. Uuringu käigus saadi 86 vastust 24 ELi liikmesriigi kohalikelt omavalitsustelt, piirkondadelt ja vahepealsetelt üksustelt ning mõnelt nii OECDsse kuuluvalt kui ka mittekuuluvalt riigilt. Esialgsed järeldused esitati teisipäeval neljandal linnade ja piirkondade kestliku arengu eesmärkide ümarlaual . Tegemist oli kahepäevase veebiüritusega, kus keskenduti kestliku arengu eesmärkidele kui COVID-19st taastumise pikaajaliste strateegiate raamistikule linnades ja piirkondades. Dokument on kättesaadav siin .

Komitee võttis 2019. aastal vastu esimese arvamuse teemal „ Kestliku arengu eesmärgid: alus ELi pikaajalisele strateegiale Euroopa kestliku arengu saavutamiseks aastaks 2030 “. Raportöör oli Zarasai rajoonivolikogu liige Arnoldas Abramavičius (LT/EPP).

2020. aasta novembris avaldas Euroopa Komisjon oma talituste töödokumendi „ ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamine – terviklik lähenemisviis “.

Kontaktisik:

Matteo Miglietta

Tel +32 470 895 382

matteo.miglietta@cor.europa.eu