Intervjuu Euroopa Regioonide Komitee soolise võrdõiguslikkuse teemalise arvamuse raportööri Concha Andreuga (ES/PES)
Selles intervjuus räägib La Rioja autonoomse piirkonna valitsuse juht Concha Andreu Rodríguez (ES/PES) ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegiast ja COVID-19 pandeemia mõjust naistele. Concha Andreu on Euroopa Regioonide Komitee sotsiaalpoliitika, haridus-, tööhõive-, teadus- ja kultuurikomisjoni (SEDEC) sel nädalal vastu võetud arvamuse raportöör. Vastuvõtmine täiskogu istungjärgul on kavas oktoobris.
Olete ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegiat käsitleva arvamuse raportöör. Milline on Teie seisukoht komisjoni ettepanekute kohta ja millised on Teie arvamuse peamised soovitused?
Teatis „Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ on väga väärtuslik alus konkreetsete edusammude tegemiseks võrdõiguslikkuse valdkonnas Euroopa Liidus.
Euroopa Komisjon avaldas teatise 25 aastat pärast Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi vastuvõtmist. See oli esimene üldine tegevuskava naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamiseks. Hoolimata möödunud ajast kehtivad need ka praegu, sest soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas on veel palju vaja ära teha. Euroopa Komisjoni teatis aitab meil ka saavutada kestliku arengu eesmärke, mille puhul sooline võrdõiguslikkus on kaasava ja kestliku arengu oluline osa.
Siiski on strateegia juhtimisel veel arenguruumi. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on suurel määral kõrvale jäetud. Kuna meil on kodanikke otseselt mõjutava poliitika juhtimises keskne roll, peame olema strateegiasse kaasatud. Seepärast kutsume Euroopa Komisjoni üles pidama strateegia väljatöötamisel, rakendamisel ja järelevalvel meid strateegilisteks partneriteks.
Kuidas kirjeldaksite COVID-19 pandeemia mõju naistele?
Pärast kuudepikkust COVID-19 vastase võitluse juhtimist oma piirkonnas, mis on üks esimesi ja kõige rängemini pandeemia tõttu kannatada saanud piirkondi Hispaanias, võin öelda, et kriis on avaldunud mitmel moel. Tegu ei ole mitte ainult tervishoiu- ja majanduskriisiga, vaid oleme pidanud tegelema ka ebavõrdsusest tulenevate sotsiaalsete probleemidega.
COVID-19 ei ole suurendanud ebavõrdsust, vaid on toonud teravamalt esile olemasoleva ebavõrdsuse ja eelkõige soolise ebavõrdsuse. Arvamuse kõikidesse peatükkidesse on lisatud punktid COVID-19 kohta, kus oleme käsitlenud järgmist: liikumispiirangute tõttu süvenev sooline vägivald; raskused, millega seisavad silmitsi paljud ELis elavad naised kaugtöö ja hoolduskohustuste ühitamisel; asjaolu, et naised on pandeemia ajal olnud eesliinil (tervishoiu- ja lapsehoiutöötajad, eakate hooldajad, koduabilised ja kaubandusvaldkonna töötajad); naiste üha suurem kaitsetus arengumaades jne.
Strateegia töötati välja ja avaldati enne COVID-19 põhjustatud rahvatervise kriisi puhkemist, mistõttu võib öelda, et selles esineb puudusi, ning tuleks hinnata, kuidas kriis on muutnud veelgi nähtavamaks juba olemasoleva naiste ja meeste vahelise ebavõrdsuse. Sellest saadud õppetund näitab, et peame pakkuma vahendeid, mis tagavad tulevikus kriiside korral soolise vastupanuvõime.
Te olete La Rioja autonoomse piirkonna valitsuse esimene naisjuht. Kuidas edendab piirkonna valitsus soolist võrdõiguslikkust?
Oleme loonud piirkonna valitsuses esimese võrdõiguslikkuse üksuse – võrdõiguslikkuse peadirektoraadi, mis koordineerib võrdõiguslikkuse meetmeid ministeeriumidevahelise võrdõiguslikkuse komisjoni kaudu. See on organ, kus on esindatud kõik ministeeriumid, et edendada võrdõiguslikkuse meetmeid eri sektorites. See võimaldab meil käsitleda ebavõrdsuse konkreetseid väljendusvorme sellistes valdkondades nagu maaelu, tööhõive, töö ja eraelu tasakaal ning kultuur.
Lisaks soolise lähenemisviisi lõimimisele administratsiooni igapäevatöösse, mis on väga oluline, edendame ka selliste õigusnormide väljatöötamist, mis muudavad selle soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise struktuuri administratsioonis püsivaks ja edendavad võrdõiguslikkust kõigi teiste sotsiaalpartnerite seas. Lisaks leiame, et piirkondliku võrdõiguslikkuse edendamisel on oluline suurendada teadlikkust võrdõiguslikkusest ja levitada selle kohta teavet. Kuigi õiguslikud karistusmeetmed on tähtsad ja vajalikud, tuleb minu arvates tõeline muutus esile siis, kui ühiskond võtab omaks võrdõiguslikkuse ja mitmekesisuse ideaalid ja põhimõtted.
Nende eesmärkide saavutamiseks töötame võrdõiguslikkuse seaduse kallal ja osaleme seda põhimõtet kaitsvates algatustes, nagu Euroopa Parlamendi Hispaania büroo algatus “¿Dónde están ellas?“ (Kus on naised?). Büroo koostab igal aastal analüüsiaruande selle kohta, kui palju naisi osaleb avalikel üritustel, kus sõnavõtjaid on rohkem kui üks. Eesmärk on parandada aasta-aastalt naissõnavõtjate arvu. Algatuses osaleb juba üle 150 institutsiooni, meediakanali, ettevõtte, asutuse jne.
Mida saavad Euroopa Regioonide Komitee ja teised ELi institutsioonid Euroopa tasandil teha?
Arutelu strateegia üle on nüüd alanud ning nõukogu ja Euroopa Parlament peavad selle heaks kiitma. Euroopa Regioonide Komitee annab oma panuse kõnealuse arvamusega , kuid lisaks strateegia vastuvõtmise protsessile, milles me osaleme, kutsuvad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused üles tunnistama meie rolli peamiste partneritena strateegia rakendamisel.
Võttes arvesse oma kohustusi avaliku poliitika juhtidena, arvestame soolise mõõtmega kõigis poliitikavaldkondades. Arvamuses esitame Euroopa Liidu institutsioonidele mitu üleskutset. Nõuame, et nad kaasaksid meid struktureeritult soolise vägivalla ennetamise võrgustikku ning teadlikkuse suurendamise ja teavituskampaania elluviimisse Euroopa tasandil, et võidelda sooliste stereotüüpide vastu. Samuti nõuame soolise võrdõiguslikkuse poliitika asjakohast rahastamist, kasutades mitmeaastases finantsraamistikus ette nähtud programme.
Euroopa Regioonide Komitee liikmete hulgas on naiste osakaal väga väike, mis teataval määral kajastab naiste vähest esindatust kohalikes ja piirkondlikes esindusorganites. Kuigi see on muutumas, on kogu Euroopas ikka veel väga vähe poliitiliste kohustustega naisi. Komitee peaks vastu võtma soolise tasakaalu strateegia, nagu mõned tema erakonnad on juba teinud, andes selgelt märku, et olukorda tuleb muuta.
Me oleme ka ideaalne näide sellest, kuidas Euroopa kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused tutvustavad ja vahetavad oma parimaid tavasid soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas, ning peame jätkuvalt julgustama arutelude pidamist ja kogemuste vahetamist komitees, et kõik piirkonnad ja kodanikud saaksid tagasisidet ning teavet meie piirkondades rakendatavatest meetmetest.
Kontaktisik:
Lauri Ouvinen
Tel: +32 473536887
lauri.ouvinen@cor.europa.eu