Alltoodud teksti automaattõlke saamiseks klõpsake siin.
Piirkondi ei tohi Brexitiga tegelemisel jätta üksi  

17. mai resolutsioonis, milles väljendati muret edusammude puudumise pärast Ühendkuningriigi ja ELi läbirääkimistes, märkis Euroopa Regioonide Komitee, et Ühendkuningriigi väljaastumisega kaasnevate probleemidega tegelemisel ei tohi ELi kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi jätta üksi.

Ühehäälselt vastu võetud resolutsioonis rõhutatakse, et Iirimaa saarel ei tohi kehtestada ranget piirikontrolli. Samuti märgitakse, et selleks, et leevendada Brexiti negatiivset mõju piirkondade majandusele, peaks EL säilitama tugeva regionaalarengupoliitika, kasutama oma põllumajandus- ja kalanduspoliitikat ning muutma riigiabi eeskirjad paindlikumaks. Lisaks kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles hindama võimalikku vajadust luua stabiliseerimisfond piirkondadele, keda Ühendkuningriigi EList väljaastumine kõige negatiivsemalt mõjutab.

Kuigi komiteel ei ole läbirääkimistes ametlikku osa, on mõnedel tema liikmetel ja omavalitsustel, keda nad esindavad, võimalus võtta vastu ametlikke seisukohti (sealhulgas kaubanduse teemadel) vastavalt nende rollidele nende riikide õigusraamistikus.

Komitee president Karl-Heinz Lambertz ütles: „Ühendkuningriigi EList väljaastumine 29. märtsil 2019 tõotab tuua suuri probleeme kogu ELi kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele. Siiani ei ole läbirääkimistes piisavalt käsitletud Brexiti mõju Euroopa piirkondadele ja linnadele. Kuna Ühendkuningriigi ja ELi suhete tulevik on lahtine, on kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel raske oma tegevust kavandada. Sellegipoolest tuleb alustuseks vältida range piirikontrolli kehtestamist Iirimaal ja viia jätkuvalt ellu ELi programme, nagu EU PEACE ja Interreg, mis on aidanud kindlustada rahu alates suure reede kokkuleppe sõlmimisest.“

Lisaks märkis Lambertz: „Praegu oleks vaja näidata üles pragmaatilisust nii läbirääkimistes kui ka seoses Brexiti-järgse ELi eelarvega. Selle asemel aga tehakse ettepanekuid kärpida kõige olulisemate solidaarsus- ja investeerimisfondide – ühtekuuluvuspoliitika – vahendeid ning siiani ei ole tõendeid, et sotsiaal-, põllumajandus- ja kalandusfonde kasutatakse Brexiti mõju leevendamiseks.“

President Lambertz ja komitee viie fraktsiooni esindajad suunduvad 22. mail Dublinisse ja 23. mail Põhja-Iirimaale, et kohtuda sealse kohalike omavalitsuste ühendusega ja kohalike ettevõtjatega ning külastada piiri.

Komitee korraldatud küsitlus oma liikmete seas ja koos Euroopa Kaubandus- ja Tööstuskodade Liiduga tehtud küsitlus kogu ELi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning kaubanduskodade seas näitavad, et Ühendkuningriigi järel on Brexitil eeldatavasti eriti rasked majanduslikud tagajärjed Iirimaale. Neist küsitlustest ja komitee tellitud teadusuuringust ilmnes, et teised eriti haavatavad piirkonnad on Saksamaal, Madalamaades, Belgias ja Prantsusmaal. Komitee töö tulemusena leiti, et enamik piirkondi ei ole veel siiani iseäranis läbirääkimisi ning Ühendkuningriigi ja ELi tulevast suhet ümbritseva ebakindluse tõttu suutnud Ühendkuningriigi väljaastumise võimalikku mõju hinnata.

Brexiti mõju analüüsimine tugineb komitee lubadusele, mis anti 2017. aasta märtsi resolutsioonis, et aktiivselt süvendada dialoogi kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, keda kõnealune protsess kõige rohkem puudutab, et anda ELi läbirääkijale täielik ülevaade kohalikul ja piirkondlikul tasandil kujunevast olukorrast.

Märkused toimetajatele

Komitees 17. mail muudetud kujul vastu võetud resolutsioonis „Ühendkuningriigi EList väljaastumise mõju ELi kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele“ käsitletakse mitmesuguseid Ühendkuningriigi eelseisva lahkumisega seonduvaid majanduslikke, sotsiaalseid ja poliitilisi probleeme. Nende hulka kuuluvad ELi kodanike staatus Ühendkuningriigis ja Ühendkuningriigi kodanike staatus ELis, kellega seoses nõuab komitee tagatist, et ELi liikmesriikide või Ühendkuningriigi poliitika muutumine tulevikus ei seaks neid õigusi ohtu. Need hõlmavad õigust tervisekindlustusele ja sotsiaalkindlustusmaksete vastastikust tunnustamist. Resolutsioonis juhitakse tungivalt tähelepanu probleemidele, mis on seotud sadamate, Gibraltari ja ELi äärepoolseimate piirkondadega, kelle suur sõltuvus Ühendkuningriigi majandusest võib nõuda erimeetmeid. Samuti käsitletakse resolutsioonis ELi ja Ühendkuningriigi tulevase suhte võimalikku loomust. Selles soovitatakse, et Ühendkuningriigi kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võiksid osaleda koostööprogrammides samamoodi nagu Norra ja Islandi partnerid, ning et osa ELi olemasolevaid mehhanisme, näiteks makropiirkonna strateegiad ja Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus, saaks kasutada Ühendkuningriigi linnade ja piirkondadega tehtava koostöö hõlbustamiseks. See oleks osa ambitsioonikast lepingust, millega sätestatakse tõeline partnerlus ELi ja Ühendkuningriigi vahel, mis hõlmaks muu hulgas (aga mitte ainult) kaubandus- ja majandussuhteid. Samuti märgitakse, et ELi 27 liikmesriigi linnad ja piirkonnad on huvitatud sellest, et Ühendkuningriik saaks osaleda mõnes programmis – eelkõige hariduse, kultuuri, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas – ning tihedas koostöös julgeoleku, piirivalve ja rände haldamise alal. Komitee, kes on loonud Brexitist kõige otsesemalt mõjutatud piirkondade rühma, kordab oma veendumust, et komiteel on parim positsioon institutsiooniliste mehhanismide kujundamiseks ja rakendamiseks, et edendada korrapäraseid konsultatsioone ja suhtlust Ühendkuningriigi kohalike omavalitsuste ning detsentraliseeritud parlamentide ja esinduskogudega.

• Resolutsioonis arendatakse edasi varasemat seisukohta, mille komitee võttis vastu 2017. märtsis pärast Euroopa Komisjoni voliniku ja ELi pealäbirääkija Michel Barnier’ kõnet ja temaga toimunud arutelu. Viimase 14 kuu jooksul on komitee korraldanud mitu küsitlust oma liikmete, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning kohalike kaubanduskodade seas ning tellinud uuringu Brexiti mõju kohta piirkondade majandusele. Samuti pidas komitee 30. novembril kahetunnise Brexiti-teemalise aruteluarutelu ning on konsulteerinud poliitilisel tasandil Inglismaa, Walesi, Šotimaa ja Põhja-Iirimaa asjakohaste poliitiliste partneritega ja pidanud arutelusid ELi 27 liikmesriigis.

• Teemad, mida komitee soovis Ühendkuningriigi ja ELi läbirääkimistega seoses käsitleda, esitati üksikasjalikult täiskogu 2017. aasta märtsi resolutsioonis, kus nõuti samuti, et ELi mittekuuluva riigi ja ELi vahel ei saa olla kokkulepet, mis on parem kui ELi liikmesus. Komitee nõudis ajutist korda, et minimaalselt häirida praeguseid pikaajalisi teadus- ja arendusprojekte ning üldisemalt kohalikku majandust, ning et eritähelepanu tuleks pöörata võimalike lahenduste leidmisele, et leevendada tagajärgi kõigi asjaomaste piirkondade ja kohalike omavalitsuste jaoks. Lisaks märkis komitee vajadust selgitada, kas Ühendkuningriigi praegused, eriti kohalike ja piirkondlike omavalitsuste algatatud või neile suunatud energiaprojektid, mille eesmärk on CO2-heite vähendamine ja säästev energiavarustus, oleksid jätkuvalt kõlblikud rahastamise saamiseks Euroopa ühendamise rahastust, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist ja Euroopa Investeerimispangast. ELi noorte- ja haridusvaldkonna ning teadus- ja arendusprogrammidega seoses kutsus komitee läbirääkijaid üles kaaluma nn partnerriikide lähenemisviisi, mis võimaldab kaasata ELi mittekuuluvaid riike ELiga sõlmitavate kahepoolsete kokkulepete alusel. Samuti leiti, et Ühendkuningriigi liidust väljaastumine võimaldaks rajada õiglasem, parem ja kaasavam EL ning teha ELi eelarve põhjalik reform, võttes arvesse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vajadusi.

Kontaktisik:

Andrew Gardner

Telefon: +32 473 843 981

andrew.gardner@cor.europa.eu

Jaga :