Euroopa Regioonide Komitee toetab direktiivi eelnõu piisava miinimumpalga kohta ELis
Piirkonnad ja linnad on seisukohal, et võitlus palgavaesusega ja miinimumpalkade ülespoole ühtlustamise tagamine on Euroopa Liidu sotsiaalse, õiglase ja jätkusuutliku turumajanduse eeltingimus. Seepärast avaldas Euroopa Regioonide Komitee poolehoidu Euroopa Komisjoni ettepanekule võtta vastu direktiiv, mille eesmärk on luua raamistik piisava miinimumpalga kehtestamiseks , austades samas kehtivaid siseriiklikke õigusakte ja sotsiaalpartnerite rolli. Komitee arvamus , mille koostas Kärnteni liidumaa peaminister Peter Kaiser (AT/PES), võeti vastu sel nädalal pärast arutelu nõukogu eesistujariigi Portugali esindajaga.
Viimastel aastatel on palkade ebavõrdsus paljudes liikmesriikides suurenenud: vaesuse ohus olevate töötajate osakaal on kasvanud 8,3%-lt 2010. aastal 9,3%-le 2018. aastal. Lisaks on COVID-19 puhang avaldanud negatiivset mõju töötajate, eelkõige madalaima sissetulekuga töötajate palkadele. Seepärast kutsub komitee üles algatama ühtlustamisprotsessi, et saavutada madalam künnis, mis on vähemalt 60% riigi täistööajaga töötaja mediaanpalgast ja 50% riigi täistööajaga töötaja keskmisest brutopalgast kõigis liikmesriikides, kus miinimumpalk on seadusega ette nähtud. Samuti ärgitab komitee komisjoni toetama tulevast suutlikkuse suurendamist ja sotsiaalpartnerite autonoomiat Euroopa ja riiklikul tasandil.
Euroopa Regioonide Komitee esimene asepresident Vasco Cordeiro ütles: „Piisava miinimumpalgaga ELis astume veel ühe sammu palgavaesuse kaotamise ja vaesuse üldise vähendamise poole. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on keskne roll kavandatava direktiivi jõustamisel, edendamisel ja jälgimisel. Koos Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise tegevuskava ja Porto sotsiaaltippkohtumisega kinnitab see direktiiv veel kord, et inimesed, sotsiaalne mõõde ja pandeemiajärgne taastumine on ELi jaoks väga olulised.“
Portugali tööhõive ja kutseõppe aseminister Miguel Cabrita ütles: „Me kõik peame tähtsaks kindlustada ELi töötajatele piisav palk, et tagada sobivad töö- ja elutingimused ning luua õiglane ja vastupidav majandus ja ühiskond. Piisavad palgad on Euroopa sotsiaalmudeli oluline osa. Me kõik pooldame ideed, et töö peab end ära tasuma ja jagame eesmärki tagada kogu ELis piisav miinimumpalk, kas seaduse või kollektiivläbirääkimiste kaudu, austades riiklikke süsteeme ja sotsiaalpartnerite sõltumatust.“
Kuigi vaid vähestel ELi piirkondadel on seadusandlikud volitused miinimumpalga kehtestamiseks, on neil võtmeroll piirkondlike kollektiivlepingute üle peetavatel läbirääkimistel, samuti tööandjatena ja avaliku hanke lepingute sõlmimisel, mis peaks tagama, et ettevõtjad järgivad kohaldatavaid tasustamistingimusi ja austavad kollektiivläbirääkimiste õigust. Samal ajal kutsutakse komitee arvamuses üles võitlema palgavaesuse vastu mitmetahulise lähenemisviisiga, milles võetakse arvesse ka muid tegureid, nagu maksusüsteem, koolitusalgatused, sotsiaaltoetuste tase ja tööhõivepoliitika.
Arvamuse raportöör ja Kärnteni liidumaa peaminister Peter Kaiser (AT/PES) ütles: „Inimväärne miinimumpalk on Euroopa sotsiaalõiguste samba oluline element. Madala palgaga inimeste panus meie ühiskonda COVID-19 kriisi ajal väärib tunnustust, ent esmajoones konkreetseid meetmeid. Kiiresti on vaja võidelda palgavaesuse ja tööjõukulude langetamisele suunatud ebamõistliku konkurentsi vastu. Selleks et ELis oleks kõigil kasulik töötada, on vaja siduvat miinimumpalga eesmärki, mis moodustaks vähemalt 60% riigi keskmisest brutomediaanpalgast ja 50% riigi keskmisest brutopalgast. Selles ühtlustamisprotsessis tuleb austada olemasolevaid riiklikke palgakujundussüsteeme ja sotsiaalpartnerite sõltumatust.“
Lisateave
Piisava miinimumpalga tagamine kõigile töötajatele on üks Euroopa sotsiaalõiguste samba 20 põhimõttest. 4. märtsil esitas Euroopa Komisjon tegevuskava eesmärgiga kiirendada selle rakendamist ja sillutada teed 7.–8. mail Portos toimuvale ELi sotsiaaltippkohtumisele .
Sel nädalal avaldas komitee uue uuringu , milles analüüsitakse miinimumpalga kohalikku ja piirkondlikku mõõdet Euroopas. Selles jõutakse järeldusele, et piirkondadevaheline tasakaalustamatus võib muuta miinimumpalga poliitika head kavatsused olematuks. Näiteks paljudes kõrge elukallidusega pealinnapiirkondades ei taga riiklik miinimumpalk inimväärset sissetulekut. Lisaks on ELis piirialasid, kus miinimumpalgad märkimisväärselt erinevad, mis võib mõjutada mõlema poole tööturgu. Uuringus soovitatakse kontrollväärtuste alusena välja töötada piirkondlikud hinnangud, milline on piisav äraelamist võimaldav töötasu, ning rõhutatakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste keskset rolli uue direktiivi eesmärkide jälgimisel ja edendamisel.
Kontaktisik:
Lauri Ouvinen
Tel +32 473536887
lauri.ouvinen@cor.europa.eu