22. märtsil ütles Euroopa Regioonide Komitee, et Euroopa Liit peab rohkem toetama linnu, piirkondi ja piiririike, kellele langeb kõige suurem rändekoormus. ELi kohalike ja piirkondlike poliitikute kogu väljendas erilist muret probleemide üle, millega seisavad silmitsi Vahemere saared ja rannikualad, ning kutsus Euroopat üles suurendama ühist vastutust ja investeeringuid.

Võttes arvesse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli uute saabujate vastuvõtmisel ja hilisemal integreerimisel, kutsus poliitikute kogu neid üles osalema Euroopa rändepoliitika kujundamise ja rakendamise igas etapis. Lisaks rohkemate rahaliste vahendite ja koolituste ning ulatuslikuma tehnilise toe nõudmisele soovitas Euroopa Regioonide Komitee ELil uurida võimalust „anda varjupaigataotluste läbivaatamise vastutus üle riiklikult tasandilt ELi tasandile.“

Need soovitused on lisatud Ateena lähedal asuva Palaio Faliro valla delegaadi Dimitrios Kalogeropoulose (EL/EPP) koostatud arvamusse ja need võeti vastu peatselt pärast arutelu Euroopa Komisjoni rände, siseasjade ja kodakondsuse voliniku Dimitris Avramopoulosega .

Euroopa Regioonide Komitee president Karl-Heinz Lambertz sõnas: „Kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele langeb kõige suurem koormus rändajate ja pagulaste vastuvõtmisel, haldamisel ja integreerimisel ning nad vajavad palju suuremat tuge. Iga ELi liikmesriik peab oma kohust täitma, et mitte jätta kogu koormust üksikute riikidele ja omavalitsuste kanda. Rändajad ja pagulased ei ole pelgalt numbrid, vaid inimesed, keda tuleb kaitsta. Me seisame silmitsi üleeuroopalise probleemiga, mis nõuab üleeuroopalisi investeeringuid. Selleks tuleb ELi järgmist eelarvet pärast 2020. aastat suurendada ning ELi piirkondlikud fondid – sotsiaalset kaasatust toetav ühtekuuluvuspoliitika – peavad jääma Euroopa tuleviku tugevaks sambaks.“

Täiskogu istungjärgul toimunud arutelul leidis volinik Avramopoulos , et kõigis poliitikavaldkondades on vaja põhjalikult uuesti läbi mõelda rändajate Euroopasse integreerimine ning leida viise, kuidas muuta ELi rahalised vahendid linnade ja piirkondade jaoks kättesaadavamaks. „Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on positiivne osa rändajate ja ühiskonna vahelise teabevahetuse soodustamises, tagades sotsiaalse kaasatuse ja aktiivse osalemise vastuvõtvas ühiskonnas. Siiski ei saa nad seda teha üksi ja nii ei tohiks see ollagi.“

Dimitrios Kalogeropoulos tõdes: „Kohalikud ja piirkondlikud juhid leiavad üldjuhul, et EL on viimase kahe aasta jooksul liikunud õiges suunas, kuid praktikas on nii kohalikel kogukondadel kui ka pagulastel ja rändajatel siiani raskusi. Ühiskondlikud pinged on suured, kohalikel omavalitsustel on toimetulemisega raskusi ning kohaliku, riikliku ja ELi valitsemistasandi omavaheline ning vabaühendustega konsulteerimine ja kooskõlastamine on endiselt puudulik. EL ei ole täielikult täitnud oma eesmärke tagada pagulastele ja rändajatele mõistlikud tingimused varjupaigataotluste kiireks menetlemiseks ning liikmesriigid eiravad kokkuleppeid varjupaigataotlejate võrdseks ümberpaigutamiseks kogu ELis. Meil on hädasti vaja, et riikide valitsused ja EL võtaksid pikaajalise kohustuse suurendada linnade ja piirkondade rahalisi vahendeid ning viia ellu laiaulatuslikku poliitikat, mis aitaks rändega toime tulla.“

Arutelus juhiti tähelepanu ka üleilmsetele suundumustele, pagulaste kogemustele ning kohalike jõupingutustele integreerida uued saabujad Euroopa tööturule. Sõna võtsid rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni asepeadirektor Laura Thompson , Saksamaa kaubandus-tööstuskodade liidu esindaja Elisabeth Bartke ning pagulane ja Euroopa rände nõuandekogu liige Anila Noor .

Märkused toimetajatele

• Arvamuses „Euroopa rände tegevuskava rakendamine“ käsitletakse ELi edusamme oma rändepoliitika prioriteetide elluviimisel alates 2015. aastast. Euroopa Regioonide Komitee toetab paljusid ELis võetud meetmeid ja peab praeguse varjupaigasüsteemi reformi hädavajalikuks. Sellegipoolest juhib komitee tähelepanu nõrkustele ja radikaalsemate meetmete vajadusele, ennekõike selleks, et vähendada survet kõige suurema koormuse all olevate saartele ja piirkondadele ja lahendada varjupaigataotluste hindamisega kaasnevaid probleeme. Komitee leiab, et tuleks kaaluda võimalust „anda varjupaigataotluste läbivaatamise vastutus üle riiklikult tasandilt ELi tasandile“. Arvamuses märgitakse, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on vaja rohkem rahalisi vahendeid ning kutsub neid üles osalema Euroopa rände tegevuskava kujundamise ja rakendamise igas etapis. Samuti tõdeb komitee, et uue ELi ameti – Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti – ja ELi mereväeoperatsiooni (Sophia) volitusi tuleks laiendada, ja rõhutab, et vaja on teha tööd sidusa tegevuskava loomiseks, millega suudetakse teha lõpp rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamisele ja rändega seotud orjakaubandusele Põhja-Aafrikas. Komitee toetab erakorraliste rändevoogude haldamiseks esmase vastuvõtu keskuste rajamist, mis võimaldaks ELi asutustel kiiresti sekkuda rändajate saabumisel eesliinil olevate liikmesriikide aitamiseks, ja leiab, et esmase vastuvõtu keskused kolmandates riikides võivad olla olulised turvaliste rändeteede rajamisel. Sellegipoolest märgib komitee, et esmase vastuvõtu keskuste haldajad vajavad suuniseid, mille koostamisest peavad võtma osa kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused.

• Komitee võttis Euroopa rände tegevuskava käsitleva arvamuse vastu 2015. aastal. Pärast seda on komitee võtnud vastu soovitused Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformi, seadusliku rände ja sisserändajate integreerimise kohta. Komitee on väljendanud suurt muret tõrjutusega kaasnevate ohtude üle, võttes vastu soovitused radikaliseerumisega võitlemise teemal.

• Oma 21. veebruari 2018. aasta kirjas Euroopa Ülemkogu eesistujale Donald Tuskile kutsus president Karl-Heinz Lambertz tagama, et ELi eelarve pärast 2020. aastat vastaks Euroopa kaugeleulatuvatele eesmärkidele. Euroopa Regioonide Komitee soovib, et järgmises eelarves suurendataks kulude ülemmäära 1,3%ni ELi 27 liikmesriigi kogurahvatulust, mida rahastatakse liikmesriikide sissemaksetest ja uutest ELi omavahenditest. President Lambertz kirjeldas ELi ühtekuuluvuspoliitikat kui ELi kõige tõhusamat vahendit praeguste probleemidega – kliimameetmed, ränne, jätkusuutlik majanduskasv ning teadusuuringud ja innovatsioon – tegelemiseks.

• ELi välisinvesteeringute kava on mõeldud investeeringute edendamiseks ELi naabruses ja Aafrikas, eriti riikides, kus esineb ebastabiilsust, konflikte ja vägivalda ja mille hulka kuuluvad ka ebaseaduslike rändajate päritoluriigid. Euroopa Komisjoni panustab 4,1 miljardit eurot, et stimuleerida üle 44 miljardi euro suuruseid investeeringuid aastaks 2020.

• Hiljutises Euroopa Komisjoni üleilmse rände uuringus leiti, et rändajate arv suureneb maailmas jõudsalt. Kuigi konflikti või tagakiusamise tõttu lahkuma sunnitud inimeste arv kasvab, põhjustavad sundrännet rohkem keskkonnakatastroofid. Üleüldiselt on rände olemus muutunud keerukamaks ja majandusareng võimendab rännet lühiajalises perspektiivis. Rändest on saanud suur äri, mida soodustab digitaaltehnoloogia. Ränne on kogu maailmas peamiselt linnadega seotud fenomen – üks viiest rändajast elab ühes maailma 20 suurimast linnast. Üle poole saabuvatest seaduslikest rändajatest tulevad ELi selleks, et oma perega taasühineda, või humanitaarsetel põhjustel. Kõrgelt kvalifitseeritud rändajad suunduvad ELi asemel peamiselt teistesse OECD riikidesse. Meritsi saabuvate ebaseaduslike rändajate arv on järsult vähenenud (160 000ni 2017. aastal), kuid ränne on jätkuvalt terrorismi järel eurooplaste suurim mure. Aastatel 2014–2016 oli see nende põhiline mure.

Kontaktisik:

Andrew Gardner

Telefon: +32 473 843 981

andrew.gardner@cor.europa.eu