Euroopa Regioonide Komitee väljendas kindlat toetust üleminekuks institutsiooniliselt hoolduselt kogukonnapõhisele hooldusele, et toetada iseseisvat elu. Täiskogu 30. novembri istungil ühehäälselt vastu võetud arvamuses teemal „Deinstitutsionaliseerimine kohaliku ja piirkondliku tasandi hooldussüsteemides“ pakutakse konkreetseid suuniseid üleminekuajaks, kajastades üha enam levinud suhtumist, et institutsiooniline hooldus on aegunud.
„Minu arvamuses kutsutakse üles muutma paradigmat individualiseeritud hoolduse suunas,“ selgitas Hoforsi vallavolikogu liige Xamuel Gonzalez Westling (SE/PES). „Deinstitutsionaliseerimine on samm kõigi võrdseks pidamise poole. Varem mõtlesime me, et vaid suurtes asutustes on võimalik saavutada mastaabisäästu ja häid tulemusi inimeste jaoks. Nüüd me teame, et kogukonnas osutatavad teenused pakuvad paremat kvaliteeti ja võimaldavad kasutajatel jääda seotuks oma pere ja naabruskonnaga.“
Hinnanguliselt 1,2 miljonit eurooplast elab praegu hooldusasutustes suletud uste taga ja kannatab kogu elu institutsionaliseerimise mõju all. Euroopa Liidus on ühel inimesel kuuest – umbes 80 miljonil inimesel – keskmine või raske puue. Enam kui ühel kolmandikul üle 75aastastest inimestest on puue, mis mingil määral piirab nende tegevust. Need arvud tõenäoliselt suurenevad koos ELi elanikkonna vananemisega. Liigagi sageli ei saa enamik neist inimestest füüsiliste või muude takistuste ning diskrimineerimise tõttu ühiskonnaelus ja majandustegevuses täielikult osaleda.
„Ma leian, et mitmekesisus on midagi sellist, mis rikastab meie kultuuri ja võimaldab meil paremini mõista seda, mis on elus kõige tähtsam,“ sõnas raportöör. „Kõik inimesed meie ühiskonnas aitavad ühel või teisel viisil selle arengule kaasa. Just erinevused on need, mis meid tervikuna tugevamaks muudavad. Kui me need erinevused omaks võtame ja püüame neist õppida, siis me teeme paremaid valikuid ja otsuseid, kuid õpime ka iseennast tundma. Deinstitutsionaliseerimine on vahend eesmärgi saavutamiseks, mitte eesmärk omaette,“ rõhutas ta.
Komitee ühehäälselt vastu võetud arvamuses märgitakse, et võttes arvesse suhtumise muutumist puuetega ja vaimse tervise probleemidega inimestesse, satub institutsiooniline hooldus järjest enam kahtluse alla. Pikaajalise institutsioonilise hoolduse negatiivsete mõjude osas valitseb üksmeel ning eelistatakse avatumaid hoolduse liike kogukonnas, kus kvaliteetsed kohalikud teenused ei pruugi maksta rohkem. Tervishoiu majanduslike aspektide uuringud näitavad, et kogukonnapõhised psühhiaatrilised teenused maksavad üldjoontes sama palju kui haiglateenused. Kuna need annavad aga järjepidevalt üksikisiku seisukohalt paremaid tulemusi, on need ühiskonna seisukohast kulutõhusamad.
Üleminek institutsiooniliselt pere- ja kogukonnapõhisele hooldusele ei nõua mitte ainult logistilisi muutusi – sh kvaliteetsete teenuste väljaarendamine kogukonnas, pikaajalist hooldust pakkuvate asutuste kavandatud sulgemine ja vahendite ülekandmine institutsioonilisest süsteemist uutele teenustele –, vaid ka samme stigmatiseerimise, eelarvamuste ja stereotüüpidega võitlemiseks ning hoiakute muutmiseks.
Komitee pöörab erilist rõhku ka laste õiguste edendamisele ja kaitsmisele, tunnistades, et seal, kus see on võimalik, tagavad (bioloogilised ja asendus-) pered ja laiem kogukond paremad hooldustulemused kui institutsioonilised alternatiivid.
Eelduste kohaselt võtab Euroopa Liidu Nõukogu 7. detsembril 2017 vastu järeldused kogukondliku toetuse ja hoolduse edendamise kohta iseseisva toimetuleku heaks.
Märkus toimetajatele
Arvamus teemal „Deinstitutsionaliseerimine kohaliku ja piirkondliku tasandi hooldussüsteemides“ koostati Eesti Vabariigi valitsuse taotlusel, kes teostab praegu reformiprotsessi hooldusteenuste ajakohastamiseks.
Euroopa Liidu põhiõiguste hartas on sätestatud, et „liit tunnustab ja austab puuetega inimeste õigust saada kasu meetmetest, mille eesmärk on tagada nende iseseisvus, sotsiaalne ja tööalane integratsioon ning osalemine ühiskonnaelus“. Lisaks sellele on EL ja selle 27 liikmesriiki juba võtnud kohustuse luua tõketeta Euroopa, kirjutades alla ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile.
ELi puuetega inimeste strateegias on määratud konkreetsed meetmed, mida EL peaks võtma strateegia „Euroopa 2020“ raames (IP/10/225), samuti 2010. aasta aruandes ELi kodakondsuse kohta (IP/10/1390) toodud meetmed.
Juhised ülemineku kohta institutsiooniliselt hoolduselt kogukonnapõhisele sisalduvad 2012. aasta aruandes, mille koostas Euroopa Komisjoni toel institutsiooniliselt hoolduselt kogukonnapõhisele hooldusele ülemineku eest vastutav Euroopa ekspertide rühm – hooldus- või toetusvajadusega inimesi ja nende perekondi esindav sidusrühmade grupp.
Fotod on kättesaadavad Euroopa Regioonide Komitee fotoalbumi lehel.
Kontakt
Wioletta Wojewódzka
Tel +32 2 282 22 89
wioletta.wojewodzka@cor.europa.eu