Olen töötanud peaaegu kogu oma karjääri jooksul avalikus teenistuses, sealhulgas kohaliku tasandi poliitikuna.

Alustasin oma tööelu erakordsel hetkel ajaloos. Kesk- ja Ida-Euroopa riigid – nende seas tollal Tšehhoslovakkia alla kuulunud Tšehhi Vabariik – olid just saamas vabadeks, demokraatlikeks ja iseseisvateks riikideks.

Pärast paari aastat põllumajandusteadlase ja -õppejõuna töötamist otsustasin siseneda avalikku ellu ja tegutseda rohkem ühise hüve nimel. Mind valiti Brno linnavolikokku, kus sain esimest korda oma nahal tunda, mida tähendab vastutada 400 000 inimesest koosneva kogukonna eest. Kogu poliitika on kohalik poliitika, nagu öeldakse. Linnavolikogus töötamine oli minu jaoks oluline kogemus: õppisin tundma kompromisside ja koostöö saavutamise kunsti ja kirge.

1990ndate keskel asusin tööle riigiametnikuna. Aitasin kujundada oma riigi vaid mõne aasta jooksul plaanimajandusest ja kontrolliühiskonnast praeguseks ELi liikmesriigiks.

Uskusin juba siis ja usun siiani ELi projekti. Neid püüdlusi ja minu põllumajanduslikku hariduskäiku arvesse võttes võite kujutada ette minu sügavat huvi Tšehhi Vabariigi ELiga ühinemise vastu. Sealt sai alguse minu töö ühise põllumajanduspoliitika ja teiste Euroopa piirkondlike küsimuste valdkonnas.

Olite Euroopa Liidu Nõukogus 15 aastat. Mida Te selle aja jooksul õppisite?

Pärast Tšehhi Vabariigi ühinemist ELiga teadsin, et tahan alustatuga jätkata: aidata luua rahumeelne, jõukas ja ühendatud tuleviku Euroopa.

Mõnes mõttes võib minu tööd nõukogus kirjeldada üsna lihtsalt: minu ülesanne oli tagada, et liikmesriigid võtaksid vastu ELi õigusaktid. Praktikas võib see olla aga väga raske.

Aja jooksul sai minust diplomaat, vahendaja ja abistaja ühes isikus. Vahel tagas minu meeskond, et eeskirjade koostamise protsessist peetakse kinni. Teinekord oli meie ülesanne toetada kompromisstekste, et need võetaks vajaliku häälteenamusega vastu. Väga tihti oli meie abil vastu võetud otsustel Euroopa kodanikele oluline mõju.

ELi institutsioonide töötajatena ei tohiks me kunagi unustada, kui palju sõltuvad Brüsselit väisavad otsuste tegijad meie usaldusväärsetest ja erapooletutest nõuannetest ning kui laiahaardeline meie töö on.

Millisena näete oma rolli Euroopa Regioonide Komitees?

Meil kõigil on komitees üks põhieesmärk. Mina kirjeldaksin seda kui kohalike ja piirkondlike poliitikute hääle kuuldavaks tegemist Brüsselis ning nende aitamist Euroopa kodanike paremal teenimisel ja teavitamisel. 

Komitee personalina tagame oma igapäevatöös, et poliitiline kogu, mille heaks me töötame, on hästi korraldatud ja suuteline võimendama liikmete poliitilisi seisukohti. Meie komitee viib kohaliku ja piirkondliku perspektiivi otse ELi otsuste tegemise keskmesse siin Brüsselis. 

Oma arvamuste ning Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu esindajatega peetavate arutelude kaudu aitavad meie liikmed kaasa ELi otsuste kujundamisele. Samuti saavad nad teavet parajasti kõige pakilisematest küsimustest.

Peasekretärina on mul teatavad selged prioriteedid.

Esiteks tahan keskenduda meie sõnumi rõhutamisele ja sellele, et komitee liikmete töö ELi õigusloomeprotsessis oleks suurema mõjuga. Üheskoos peame kasutama oma eksperditeadmisi ning kõiki selleks vajalikke komitee vahendeid. Igaüks meist saab suurendada komitee mõju oma valdkonnas. Igaüks on tähtis ning talituste koostöö on ülioluline.

Teiseks peame tegema suuremaid jõupingutusi, et jõuda oma Brüsseli-partneriteni ning eelkõige kohalike ja piirkondlike omavalitsusteni kogu Euroopas. Peame investeerima aega, raha ja energiat oma sõnumi levitamise nimel. See pole oluline mitte ainult teabevahetuse valdkonna töötajatele, vaid esmatähtis meie kõigi jaoks.

Lisaks olen pühendunud tõhusa, läbipaistva, nüüdisaegse ja usaldusväärse avaliku halduse tagamisele. Euroopa Regioonide Komitee peab olema koht, kus inimesed tahavad töötada, ja meie töötajad peaksid olema uhked siin töötamise üle.

Miks Te valisite Euroopa Regioonide Komitee?

Mulle pakkus huvi ELi ülesehitamine kohalikult tasandilt. Kui see tundub teoreetiline, siis kinnitan, et see pole nii. Vastupidi – see on väga praktiline.

Euroopa suurim õnnestumine on see, et alates 1945. aastast ei ole ELis peetud ühtegi sõda. Selle asemel istume sama laua taha ja otsime ühiseid lahendusi.

Praegu sellest aga enam ei piisa. Inimesed ootavad, et EL juhiks muutusi nii, et selle käigus säilitatakse tugevad majandus- ja sotsiaalsüsteemid ja kaitstakse nn Euroopa eluviisi.

See on võimalik ainult siis, kui jätkatakse ELi käsitlemist nii riiklikust kui ka kohalikust perspektiivist kodanike, omavalitsuste, piirkondade ja ELi tasandi püsiva dialoogi kaudu. Selleks ei ole kellelgi paremaid võimalusi kui kohalikel ja piirkondlikel esindajatel. Kui ma olin 20. eluaastates noor poliitik, valiti mind Brno linnavolikokku. Nägin oma silmaga tollal riigis toimuvad muutusi.

Nagu ütles meie president eelmisel aastal Bukarestis: kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on Euroopa tulevik. Neil on kogemus, motivatsioon ja teadmised, et tagada, et Euroopa vastab praeguse sajandi katsumustele: kliimamuutused, sotsiaalne ja piirkondlik ebavõrdsus, sooline ebavõrdsus jpt. Inimesed usaldavad neid, sest nad töötavad iga päev oma kogukonnas. Komiteel on tohutu potentsiaal tuua kasu nii meie inimestele kui ka Euroopale. Uskugem sellesse võimalusse ja tehkem see teoks!

Kust ammutate motivatsiooni?

Euroopa kohalikul ja piirkondlikul tasandil valitakse üle miljoni poliitiku – noored, eakad, naised, mehed ning erineva poliitilise kuuluvuse, inspiratsiooni ja väärtustega inimesed. Tuleb tagada, et need kohalikud ja piirkondlikud poliitikud tulevad kokku, otsustavad ühiste poliitiliste prioriteetide üle ja viivad neid ellu. Just see on minu igapäevane innustus. Ma olin noor valitud poliitik sametrevolutsiooni ajal – komitee on minu võimalus teha nüüd koostööd praeguste kohalike ja piirkondlike poliitikutega.

Kas komitee liikmete toetamine on raske ülesanne?

Jah, tõepoolest. See võtab palju aega ja on keeruline, sest seda tuleb teha 24 keeles. Kuid nagu ma ütlesin, on meie Euroopa prioriteet tasakaalustada ELi huve kohalike ja piirkondlike omavalitsuste huvidega. Minu unistus on see, et kohalike ja piirkondlike poliitikute jaoks oleks komiteega ühinemine auasi, näidates edasipüüdlikkust ja pühendumist parema Euroopa loomisele.

Tšehhi esimene president, kirjanik, poliitik ja suur eurooplane Václav Havel ütles: „Need, kelle sõnul ei ole üksikisikud võimelised midagi muutma, otsivad vaid vabandusi.“ Loodan, et see põhimõte inspireerib Teid sama palju kui mind.

Aitäh!