Alltoodud teksti automaattõlke saamiseks klõpsake siin.
Kohalikud juhid teevad koostööd eesistujariigi Sloveenia, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga, et kiirendada ELi taastekavade rakendamist  

Piirkondlikku taastumist ja vastupidavust käsitleval esimesel kõrgetasemelisel foorumil tehti ettepanekuid selle kohta, kuidas parandada juhtimist ja vältida kattuvusi ühtekuuluvuspoliitikaga.

Kohalikud ja piirkondlikud juhid kogunesid 24. septembril Lipicasse (Sloveenia), et arutada, kuidas majanduse taastamisse tehtavaid investeeringuid kohapeal õigel ajal ellu viia ning vältida viivitusi ja kattuvusi ELi poliitikavaldkondade vahel. Majandusvolinik Paolo Gentiloni, Sloveenia rahandusminister Andrej Šircelj ning Euroopa Parlamendi juhtivad liikmed rõhutasid, et riiklikud taastekavad kujunevad edukaks ainult siis, kui tehakse koostööd piirkondade ja linnadega.

Euroopa Regioonide Komitee ja Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Sloveenia koostöös korraldatud kõrgetasemelise foorumi avamisel märkis komitee president Apostolos Tzitzikostas : „ Taaste- ja vastupidavusrahastu vahendid hakkavad jõudma liikmesriikideni. Nüüd on meie ühine kohustus kasutada tõhusalt iga eurot maksumaksjate rahast, mis on investeeritud meie majanduse taastamisse. Meil on vaja tõelist partnerlust ELi, riiklike, piirkondlike ja kohalike osalejate vahel, kuigi õigusaktid ei ole piirkondade ja linnade kaasamise seisukohast piisavalt selged. Komitee jälgib tähelepanelikult rahastu rakendamist kohapeal ning selle kooskõlastamist ühtekuuluvuspoliitikaga. Meie kodanike ootusi ja vajadusi ei saa ülalt alla suunatud otsuste puhul tähelepanuta jätta.“

Sloveenia Vabariigi rahandusminister Andrej Šircelj sõnas: „Ma usun, et taaste- ja vastupidavusrahastu eduka rakendamisega võime saavutada suurepäraseid tulemusi. Parimad tulemused on võimalikud üksnes kaasava koostöö kaudu. Kriis on meile õpetanud, kuidas teha rasketel aegadel koostööd kohalikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil. Nüüd peame lihtsalt ette kujutama, mida me saame paljutõotavatel aegadel tehtava koostöö abil saavutada, ja astuma sammu selles suunas.“

ELi majandusvolinik Paolo Gentiloni rõhutas komitee konstruktiivset osalemist taaste- ja vastupidavusrahastu lõpliku ülesehituse kujundamisel ja seda, kui oluline on järgmises etapis tugev partnerlus eri valitsustasandite vahel. „Enam kui kaks kolmandikku kõigist riiklikest taaste- ja vastupidavuskavadest on juba jõudnud rakendusetappi. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on suur osatähtsus nende kavade elluviimisel ning me julgustame jätkuvalt liikmesriike neid tõhusalt kaasama,“ ütles ta. „Taaste- ja vastupidavusrahastu vahendid ja ühtekuuluvuspoliitika peavad üksteist täiendama, mitte asendama: võtmesõnadeks on täiendavus ja vahendite kasutamine“.

Foorumi arutelu tulemused annavad panuse taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamist käsitlevasse komitee arvamusse, mille raportöör on Rob Jonkman (NL/ECR) ja mille vastuvõtmine majanduspoliitika komisjonis (ECON) on kavas 29. septembril. Komitee on esitanud esimese hinnangu riiklike taastekavade ettevalmistamise kohta . Oma järeldusi pandeemia mõju kohta piirkondlikele ja kohalikele kogukondadele tutvustab komitee ELi 2021. aasta kohaliku ja piirkondliku baromeetri raames, mis esitatakse 19.  Euroopa piirkondade ja linnade nädalal 12. oktoobril.

Piirkondlikku taastumist ja vastupidavust käsitleva kõrgetasemelise foorumi avakoosolekut ja esimest paneelarutelu on võimalik uuesti vaadata siin .

Kõrgetasemeline foorum toimus komitee juhatuse väljasõidukoosoleku raames Lipicas Sloveenias. Enne juhatuse koosolekut korraldati komitee noorte valitud poliitikute programmi raames ühtekuuluvuspoliitika teemaline üritus, mis tõi kokku kogu EList pärit noored kohalikud juhid, komitee liikmed, Sloveenia arengu ja Euroopa ühtekuuluvuspoliitika riigisekretäri Monika Kirbiš Rojsi, Euroopa Komisjoni esindajad ja teised silmapaistvad sõnavõtjad.

Noorte valitud poliitikute üritust „Ühtekuuluvus kui väärtus – COVID-19-järgsesse maailma ülemineku eelised ja kulud noortele“ saate vaadata siin .

MÕTTEID PIIRKONDLIKKU TAASTUMIST JA VASTUPIDAVUST KÄSITLEVALT KÕRGETASEMELISELT FOORUMILT

(sõnavõttude järjekorras)

Komitee Sloveenia delegatsiooni aseesimees ja Murska Sobota vallavanem Aleksander Jevšek (SI/PES) märkis: „Taaste- ja vastupidavusrahastu iga euro tõhus kasutamine sõltub suurel määral partnerlusest kohalike ja piirkondlike omavalitsustega. Selleks, et kasutada võimalikult palju ära nii taasterahastute kui ka ühtekuuluvuspoliitika programmidest saadavaid vahendeid, peavad riikide valitsused linnu ja piirkondi kuulama ning neid usaldama, et vahendeid kasutatakse läbipaistvalt.“

Clonmeli linnapea ja komitee majanduspoliitika komisjoni (ECON) esimees Michael Murphy (IE/EPP) toonitas: „Meie ees seisvad probleemid ei ole ühesugused, need erinevad oma laadilt ja intensiivsuselt Euroopa piirkondade, linnade ja maapiirkondade lõikes. Tarvis on kohandatud lahendusi, mida rakendatakse koostöös kohaliku tasandiga. Ülalt alla lähenemisviis majanduse taastamisel tähendaks, et investeeringud ja reformid ei pruugi lihtsalt vastata tegelikele võimalustele ja katsumustele kohapeal.“

Taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamist käsitleva komitee arvamuse raportöör Rob Jonkman (NL/ECR) sõnas: „Euroopa majanduse taastumine, digitaalne ja kestlik üleminek sõltuvad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste otsesest kaasamisest. Seepärast tuleb nad taastekavade rakendamisse struktuuriliselt kaasata. Kuna kaasatus on liikmesriigiti erinev, peame jagama oma kogemusi ja üksteiselt õppima.“

Euroopa Parlamendi liige ja tehnilise toe instrumendi (TSI) teema raportöör Alexandra Geese (DE/Rohelised) ütles: „Sotsiaalselt kaasav, keskkonnahoidlik ja digitaalne üleminek esitab mitmetahulisi proovikivisid, millega on võimalik tegeleda ainult kohalike ja piirkondlike omavalitsuste aktiivsel osalusel. Tehnilise toe instrument annab kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele võimaluse luua kohandatud teadmisi, paludes ekspertidel koostada sihipärased strateegiad ja tegevuskavad, korraldades seminare ja õpikodasid või õppides üksteise parimatest tavadest. Kliimaseire, sootundlik eelarvestamine ja avatud lähtekoodiga lahendused, millega edendatakse digiteeritud ja hästi juurdepääsetavaid haldusasutusi, on vaid mõned näited paljudest kohandatud lahendustest, mida tehnilise toe instrument hõlbustada võib.“

Euroopa Mereliste Äärealade Konverentsi ( CPMR ) asepresident ning Murcia autonoomse piirkonna ettevõtlus-, tööhõive- ja kõrgharidusminister ning piirkonna pressiesindaja María Del Valle Miguelez Santiago märkis: „Piirkonnad on kesksed osalejad ELi kliima- ja digiprioriteetide saavutamisel ning nende pädevusvaldkonnad on seotud mitme taastamiskava eesmärkidega. Piirkondadel on selge arusaam investeerimisvajadustest territoriaalsel tasandil ning nad väärivad asjaomastes poliitilistes otsustusprotsessides rolli taastevahendite määratlemisel ja rakendamisel. Just seetõttu saame seoses Euroopa rahaliste vahendite tõhusa kasutamise ja soovitud eesmärkide saavutamisega pakkuda lähikuudel lisaväärtust.“

Komitee töörühma „Roheline kokkulepe kohalikul tasandil“ liige Hanna Zdanowska (PL/EPP) ütles: „75% ELi kodanikest elab linnades, mis on peamised kasvuhoonegaaside heite tekitajad. Kuid need on ka tegevuse ja innovatsiooni keskused ja allikad nii kliimamuutuste leevendamise kui ka nendega kohanemise valdkonnas. Glasgow’s toimuv ülemaailmne kliimameetmete foorum annab kohalikele ja piirkondlikele juhtidele hea võimaluse näidata, mida linnad ja piirkonnad saavad teha ja juba teevad kliimaneutraalsuse saavutamiseks.“

Sloveenia arengu- ja Euroopa ühtekuuluvuspoliitika minister Zvone Černač märkis: „Oluline eesmärk ja väljakutse samal ajal on luua raamistik, mis tagaks ühelt poolt sünergia lühi- ja pikaajaliste mehhanismide vahel ja teiselt poolt lihtsustaks rakendamismenetlusi ning milles kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel oleks riiklike valitsuste kõrval keskne koht.“

Komitee territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika ja ELi eelarve komisjoni (COTER) esimees Isabelle Boudineau (FR/PES) sõnas: „Euroopa on teinud enneolematuid jõupingutusi pandeemia sotsiaalsete ja majanduslike tagajärgede piiramiseks. Kuid raha ei ole kõik. Ärgem unustagem meetodit! Partnerlus ja mitmetasandiline valitsemine on ühtekuuluvuspoliitikas oma väärtust tõestanud. Euroopa poliitika taasriigistamine taastekava raames ei ole lahendus. Usaldame piirkondi kodanike ja VKEde kaitsmisel.“

Juraj Droba (SK/ECR), komitee raportöör teemal „Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamine 2021.–2027. aasta partnerluslepingute ja rakenduskavade ettevalmistamisse“, märkis: „Partnerlus koos subsidiaarsuse põhimõttega on linnade ja piirkondade seisukohast kõige olulisem põhimõte ning me peame tagama, et seda rakendatakse täiel määral uue programmitöö perioodi kõigis etappides.“

Komitee loodusvarade komisjoni (NAT) esimees Ulrika Landergren (SV/Renew E.) rääkis: „Me oleme mitme aasta jooksul näinud suurenevat lõhet linnapiirkondadele ja maapiirkondadele pööratava tähelepanu ja neile kättesaadavate vahendite vahel. Kahjuks võttis Euroopa Komisjon oma maaelu arengu pikaajalise visiooni vastu alles pärast 2027. aastani kestvate rahastamisprogrammide kehtestamist. Komitee toetab komisjoni selles visioonis, kuid oodata ei saa 2028. aastani. Lõhe maa- ja linnapiirkondade vahel tuleb kaotada nüüd.“

Komitee VKEde strateegia raportöör Eddy van Hijum (NL/EPP) sõnas: „Meie, st kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, võime tegutseda Euroopa Komisjoni partneritena, sest meil on sidemed oma VKEde ja kohalike asutustega (nt kaubanduskodadega). Kui tahame saavutada seatud eesmärgid ja olla pärast COVID-19 pandeemiat tugevamad, peame selles üleminekus partneritena tegutsema. Meie kodupiirkondade väikseimatest VKEdest kuni komisjonini on meil kõigil oma roll üleminekute elluviimisel.“

Kontaktisik:

Matteo Miglietta

Tel +32 (0)470 895 382

matteo.miglietta@cor.europa.eu

Share: