Kogu ELi hõlmav koalitsioon hoiatab liikmesriike, et kompromiss ELi eelarve ja taastekava osas peab jätma investeeringud piirkondadesse ja linnadesse

COVID-19 pandeemiast alguse saanud kriis õõnestab Euroopa majanduslikku, territoriaalset ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning võimet tagada rohelisem, kaasavam ja arukam üleminek kestlikumale tulevikule. Seepärast innustab ühtekuuluvuspoliitika allianss #CohesionAlliance – kogu ELis rohkem kui 12 000 mõttekaaslast hõlmav koalitsioon – ELi liikmesriike toetama tugevat mitmeaastast finantsraamistikku (2021–2027) ja taastekavasid. Mitmeaastane finantsraamistik ja taastekavad peavad tugevdama ühtekuuluvust, mis on Euroopa Liidu põhiväärtus ning liidu kõigi poliitikameetmete ja investeeringute põhieesmärk. Selliseid nõudmisi sisaldav deklaratsioon edastati ELi ühtekuuluvuspoliitika volinikule Elisa Ferreirale ja parlamendi regionaalarengukomisjoni esimehele Younous Omarjeele 14. juulil toimunud videokonverentsil kolm päeva enne Euroopa Ülemkogu kohtumist Brüsselis.

COVID-19 kriis on näidanud, et solidaarsus, vastutus ja ühtekuuluvus on praegu vajalikumad kui kunagi varem, tagamaks, et Euroopa Liidus ei jäeta kedagi kõrvale. #CohesionAlliance nõuab tugevat, tõhusat ja paindlikku ühtekuuluvuspoliitikat, mille aluseks on pikaajalised väljavaated ja partnerluse põhimõtted, kaasates kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kõigisse taastemeetmetesse. See aitab käivitada ja taastada majanduse, edendada kestlikkust ning tugevdada territoriaalset ja sotsiaalset ühtekuuluvust Euroopa Liidus.

„Ülemkogu eesistuja Micheli ja komisjoni esitatud ettepanekud annavad õige suuna. Kutsume liikmesriike üles tegutsema ühel meelel ning võtma kiiresti vastu piisava ELi eelarve aastateks 2021–2027, samuti tugeva taastekava, et aidata meie kogukondadel kriis ületada ning saada vastupidavamaks, kestlikumaks ja kaasavamaks. See on selgelt kõigi ELi riikide huvides, sealhulgas nende, kes nõuavad meie liidu investeerimissuutlikkuse vähendamist, kuid on ise ühtse turu peamised kasusaajad,“ ütles Euroopa Regioonide Komitee president Apostolos Tzitzikostas , lisades: „Komitee ühendab jõud kõigi ELi, riiklike, piirkondlike ja kohalike osalejatega, et öelda „ei“ tsentraliseerimisele, „ei“ eelarvekärbetele ja „ei“ võimatutele rakendamistähtaegadele, mis õõnestavad ELi investeeringute mõju. Ainult siis, kui suurendame ühtekuuluvust ja vastupanuvõimet kõigi ELi poliitikameetmete ja vahendite mobiliseerimise abil, seame kodanikud esikohale ja toetame taastumist kedagi kõrvale jätmata.“

#CohesionAlliance’i asutajaorganisatsioonide esimehed edastasid uuendatud deklaratsiooni Euroopa Komisjoni ühtekuuluvuse ja reformide volinikule Elisa Ferreirale ning Euroopa Parlamendi regionaalarengukomisjoni esimehele Younous Omarjeele.

Ühtekuuluvuse ja reformide volinik Elisa Ferreira ütles: „Komisjoni eelmisel nädalal avaldatud majandusprognoosid osutavad oodatust sügavamale majanduslangusele, millel on laastav mõju ning mis suurendab erinevusi ja ebavõrdsust. Just seepärast vajame tugevat ühtekuuluvuspoliitikat ning õiglast ja sidusat majanduse taastamist. Ühtekuuluvus kumab läbi kõigist komisjoni esitatud majanduse taastamise ettepanekutest: helded eraldised ühtekuuluvuspoliitikale ja ühtekuuluvuspõhimõtte rakendamine nii taastefondi kui ka muude vahendite puhul. Võitlesin selle eest enne ja teen seda ka tulevikus. Loodame riikides ja piirkondades tehtava lobitöö puhul teie peale. Aega on vähe, seega peame tegutsema kiiresti, et sõnum jõuaks kohale, et valmistada ette oma kavad ja programmid ning et tagada iga piirkonna kaasamine.“

Euroopa Parlamendi regionaalarengukomisjoni esimees Younous Omarjee märkis: „Kriis on Euroopat muutnud. Seepärast on väga vaja taastekava ja ambitsioonikat eelarvet. Majanduse lühiajaline taastamine peab täiendama pikaajaliste eesmärkide, eelkõige majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamist. Kutsume nõukogu üles üksmeelele tugeva eelarve osas. Sama oluline on, et taastekava oleks piirkondadele otse kättesaadav ja seda saaks demokraatlikult kontrollida. Sellised on Euroopa Parlamendi nõudmised.“

Igaüks, kes usub tugevasse ELi ühtekuuluvuspoliitikasse, on oodatud #CohesionAlliance’iga ühinema, andes allkirja uuele deklaratsioonile. Kõiki 12 000 algsele deklaratsioonile alla kirjutanut kutsutakse üles kinnitama oma poliitilist pühendumust, suurendades teadlikkust ühtekuuluvuspoliitika olulisest rollist ja vajadusest tugeva ühtekuuluvuspoliitika järele ELi järgmises pikaajalises eelarves ja taastekavas.

Konverentsi sõnavõtud (tähestikulises järjekorras): üritust saate uuesti vaadata siin .

• Euroopa Piirialade Ühenduse (AEBR) esimees ja Pohjanmaa piirkondliku volikogu liige Ann-Sofi Backgren rõhutas vajadust tugevama ühtekuuluvuspoliitika järele uues mitmeaastases finantsraamistikus ja taastefondis, võttes arvesse eriliste raskustega silmitsi seisvaid Euroopa piirkondi, nagu piiri- ja äärealad, mägipiirkonnad, saared ja muud merepiirkonnad; lisaraskusi, näiteks hajaasustus ja/või vananev elanikkond, ajude väljavool, taristu ja avalike teenuste puudumine; muidugi ka üldisi probleeme, nagu kliima- ja demograafilised muutused, üleminek kestlikumatele arengusuundadele ja energiaallikatele, optimaalne digiüleminek ning vastupanuvõime ülemaailmsetele ohtudele, nagu COVID-19. Mitmed neist tingimustest iseloomustavad paljusid piirialasid ning lisaraskusi põhjustab üha suurenev vajadus kooskõlastada erinevaid riiklikke eeskirju, mis võivad riigipiiridel konflikte tekitada.

• Toscana maakonnavolikogu liige ja Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) territoriaalarengu valdkonna pressiesindaja Ilaria Bugetti sõnas ühtekuuluvuspoliitika kohta järgmist: „ELi ühtekuuluvuspoliitika on solidaarsuse vahendina ülioluline mitte ainult taastumise, vaid ka tulevikuks valmistumise seisukohalt. See toetab pikemaajalist arenguperspektiivi: muudab meie ühiskonna vastupanuvõimelisemaks ja aitab kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele.“

• Euroopa Regioonide Komitee territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika ja ELi eelarve komisjoni (COTER) esimees ja Prantsusmaa Nouvelle-Aquitaine’i piirkonna asepresident Isabelle Boudineau ütles: „Et edasiseks valmis olla, vajab EL tugevat eelarvet ja ambitsioonikat taastekava. Rohe- ja digipöördel on otsustav tähtsus, kui soovima luua kestliku ja ühtekuuluva Euroopa ühiskonna. Me ei tohi oma pikaajalisi eesmärke erakorraliste meetmete tõttu ohvriks tuua. Solidaarsus on ainus võimalus. Riigipeadel ja valitsusjuhtidel on 17.–18. juulil tohutu vastutus. Me vajame kohalikul ja piirkondlikul tasandil tulemusi juba nüüd. EL peab näitama, et ta saab hakkama. Kaalul on Euroopa projekt ja me ei või Euroopa kodanikele uuesti pettumust valmistada.“

• Hispaania Kantaabria autonoomse piirkonna valitsusasjade, sise- ja justiitsküsimuste ning välisasjade eest vastutav minister ja Euroopa Mereliste Äärealade Konverentsi (CPMR) liige Paula Fernández märkis: „Soovime, et ELi taastekaval oleks tugev piirkondlik mõõde. Oleme mures selle pärast, et piirkondlikke omavalitsusi ei kaasata võib-olla taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendisse. Kui konkreetseid territoriaalseid vajadusi arvesse ei võeta ja meie osalemist riiklike kavade väljatöötamisel ei tagata, on oht, et taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi mõju on oodatust väiksem. Tegelikult teavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused investeerimisvajadusi paremini kui keegi teine ning saavad anda olulise panuse kogu taastevahendi demokraatliku vastutuse ja poliitilise isevastutuse suurendamisse. Peale selle on väga tähtis, et taastevahend täiendaks struktuurifonde ja oleks nendega kooskõlas ning et territoriaalne ühtekuuluvus jääks üheks peaeesmärgiks.“

• Valloonia parlamendi president ja Euroopa Piirkondlike Seadusandlike Kogude Konverentsi (CALRE) avalike investeeringute töörühma esimees Jean-Claude Marcourt tõdes: „2021–2027. aasta eelarvega seotud raskused on eelkõige seotud Euroopa võlakirjade emiteerimise, rohelise kokkuleppe laiendamise ja tõelise solidaarsusega kogu Euroopa Liidus, aga ka toetusega piirkondadele, mis on tervishoiukriisist, kuid samuti majandus- ja sotsiaalkriisist enim räsitud.“

• Madridi aselinnapea ja võrgustiku EUROCITIES liige Begoña Villacís ütles: „Meil on võimalus oma linnade tulevik ümber kujundada, kui tagame kodanike heaolu ja õiguste kaitse seadmise tähtsale kesksele kohale. Just linnades ilmnevad need probleemid ja just seal juba otsitakse lahendusi. Pikaajaline taastumine COVID-19-st nõuab siiski tihedat koostööd kõigi valitsustasandite vahel, kasutades selleks olemasolevaid vahendeid, nagu ELi ühtekuuluvuspoliitika, ja leides uusi viise avaliku poliitika kujundamiseks kodanike vajadustest lähtuvalt.“

Taustteave

2017. aasta oktoobris lõi Euroopa Regioonide Komitee koos ELi linnade ja piirkondade peamiste ühendustega – Euroopa Piirialade Ühendus (AEBR), Euroopa Piirkondade Assamblee (AER), Euroopa Piirkondlike Seadusandlike Kogude Konverents (CALRE), Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR), Euroopa Mereliste Äärealade Konverents (CPMR) ja Eurocities – ühtekuuluvuspoliitika alliansi #CohesionAlliance, et suurendada teadlikkust ühtekuuluvuspoliitika tähtsusest. Pärast selle käivitamist on alliansi deklaratsioonile kirjutanud alla enam kui 12 000 üksikisikut, 121 piirkonda, 135 linna ja maakonda, 50 kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ühendust, 40 Euroopa Parlamendi liiget ja 35 ELi valdkondade ühendust.

Sekretariaadi kontaktid:

CohesionAlliance@cor.europa.eu