Euroopa Liit peab oma tegevuskavas esikohale seadma bioloogilise mitmekesisuse, tehes samal ajal jõupingutusi süsinikdioksiidi heite oluliseks vähendamiseks, ütles Euroopa Regioonide Komitee president 7. mail vastuseks ÜRO aruandele, milles hoiatatakse, et meie elu jätkuvust toetav süsteem – loodus – on üha suuremas ohus ja miljonit liiki ähvardab väljasuremine. President Karl-Heinz Lambertz kirjeldas aruannet kui hädaolukorrast tingitud üleskutset kõigile valitsustasanditele teha koostööd.

Valitsustevahelise bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva teaduslik-poliitilise foorumi (IPBES) aruanne, mille peamised järeldused avaldas ÜRO 6. mail, peegeldab kogu maailma teadlaste järeldusi, mis on tehtud 15 000 akadeemilise uuringu põhjal. Aruandes antakse otsekoheseid ja jõulisi hoiatusi. Selles märgitakse, et bioloogiline mitmekesisus väheneb inimajaloos enneolematu kiirusega, liigid surevad välja üha kiiremini ning inimkond õõnestab majanduse alustalasid, elatusvahendeid, toiduga kindlustatust, tervist ja elu kvaliteeti kogu maailmas.

President Lambertz (BE/PES) ütles: „Loodus annab meile elu – ja meie hävitame seda. Viimase poole sajandi jooksul oleme edukalt toime tulnud ülesandega toita kiiresti kasvavat maailma rahvastikku, kuid oleme seda teinud suuresti looduse arvelt. Peame kiiresti leidma viisi, kuidas toita maailma ja tagada kestlik areng ning taastada samal ajal bioloogiline mitmekesisus. Sellele kriisile peavad ühiselt reageerima kõik valitsustasandid, sealhulgas linnad ja piirkonnad. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse koos kliimamuutuste vastase võitlusega tuleks ELi tegevuskavas esikohale seada. Ei ole veel liiga hilja tagada bioloogiliselt mitmekesine süsinikdioksiidiheiteta maailm, ent selleks on tarvis kooskõlastatud jõupingutusi ja kohapeal tulemusi andvaid investeeringuid.“

Komitee ENVE komisjoni esimene aseesimees ja bioloogilise mitmekesisuse teema raportöör Roby Biwer (LU/PES) ütles: „Bioloogilist mitmekesisust tuleks näha meie tervise ja heaolu alusena. Sellele toetudes toimivad ökosüsteemid, millest me sõltume. Ja kuna see on meie elukeskkond, peame me bioloogilist mitmekesisust kaitsma ning õppima elama harmoonias meie ökosüsteemidega.“

Roby Biwer rõhutas, et Euroopa valijad mõistavad sügavat seost bioloogilise mitmekesisuse ja kliimameetmete vahel, ning viitas 6. mail avaldatud Eurobaromeetri uuringule, milles leiti, et kaks kolmandikku eurooplastest nõustub täiesti, et kliimamuutuste vastu võitlemisel on hädavajalik hoolitseda looduse eest.

Komitee on kaasatud 2020. aasta järgse ülemaailmse ja Euroopa bioloogilise mitmekesisuse poliitikaraamistiku väljatöötamisse. Komitee 2018. aasta oktoobris vastu võetud soovitustes rõhutatakse – nagu ka IPBESi aruandes – vajadust, et Euroopa linnad ja piirkonnad muutuksid kestlikeks üksusteks, kus hoitakse loodust, taastatakse bioloogilist mitmekesisust, säilitatakse ja edendatakse ökosüsteemiteenuseid ning rahuldatakse ühtlasi oma elanikkonna kriitilised vajadused. Komitee kutsus üles töötama välja tulemusrikka, ajaliselt piiritletud ja teaduspõhise ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2020. aasta järgseks ajaks, et päästa elu Maal selle mitmekesisuses ja külluses. Samuti rõhutas komitee, et ELi ja ÜRO poliitikas tuleb sõnaselgelt tunnustada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste asendamatut rolli bioloogilise mitmekesisuse edendamisel ning anda linnadele ja piirkondadele abi, mida nad vajavad.

Komitee soovitatud konkreetsed meetmed hõlmavad järgmisi: rohkem piiriülest rohelist taristut ja koridore, et loomad saaksid ühest kohast teise liikuda; kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suurem suutlikkus võidelda invasiivsete liikidega; munitsipaal- ja piirkondlike ametiasutuste olulisem roll looduslike liikidega kaubitsemise lõpetamisel; rohkem uuringuid linnapiirkondades bioloogilise mitmekesisuse suurendamise viiside kohta ning bioloogilise mitmekesisuse alase tegevuse suurem rahastamine.

Kontaktisik:

Andrew Gardner

Tel +32 473 843 981

andrew.gardner@cor.europa.eu