Üleliiduline koalitsioon toetab Euroopa Parlamendi üleskutset tagada kõigi piirkondade piisav ja lihtsustatud rahastamine ning lõpetada vahendite külmutamine eelarvedistsipliini jõustamiseks 4. aprillil toimunud hääletamine Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) üle tõmbas joone alla Euroopa Parlamendi tööle ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kujundamisel ning sellega muudeti Euroopa Komisjoni poolt eelmise aasta mais esitatud seadusandlikke ettepanekuid . See samm täiendab 26. ja 27. märtsil võetud seisukohti Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja Ühtekuuluvusfondi, ühissätete määruse ning Euroopa territoriaalse koostöö erisätete osas. Ühtekuuluvuspoliitika allianss – kogu ELi hõlmav liit, mis nõuab tugevamat ühtekuuluvuspoliitikat pärast 2020. aastat – tervitab parlamendi töö tulemusi ja innustab ELi liikmesriike kiirendama läbirääkimisi, et käivitada uued investeerimiskavad õigeaegselt.
Ühtekuuluvuspoliitika on ELi peamine investeerimisvahend ning sellele eraldatakse ELi 2014.–2020. aasta eelarves üle 350 miljardi euro kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamiseks kõigis Euroopa piirkondades, kaasates kohalikke sidusrühmi. Selle roll ja mõju on ohus, kuna teatud liikmesriigid nõuavad eelarvekärpeid ning püüavad jätkuvalt tsentraliseerida valitsemist ja takistada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamist.
Seepärast käivitas Euroopa Regioonide Komitee 2018. aastal ühtekuuluvuspoliitika alliansi, mis koondab kõiki kohalike osalejate panusele rajaneva tugeva ühtekuuluvuspoliitika toetajaid: Euroopa Piirialade Ühendus (AEBR), Euroopa Piirkondade Assamblee (AER), Euroopa Liidu Piirkondlike Seadusandlike Kogude Konverents (CALRE), Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR), Euroopa Mereliste Äärealade Konverents (CPMR) ja EUROCITIES .
Euroopa Parlamendi seisukoht 2021.–2027. aasta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ühiste eeskirjade ja konkreetsete määruste kohta on kooskõlas prioriteetidega , mille visandasid 12 000 #CohesionAlliance’i allakirjutanut, sealhulgas 121 piirkonda, 135 linna, 50 kohalike ja piirkondlike omavalitsuste riiklikku ühendust, 40 Euroopa Parlamendi liiget ja 35 Euroopa ühendust, mis esindavad nii avalikku kui ka erasektorit.
Allianss on innustanud ELi institutsioone pakkuma ühtekuuluvuspoliitikale rahastamispaketti, mis moodustaks vähemalt ühe kolmandiku ELi tulevasest eelarvest . Seda seisukohta toetati Euroopa Parlamendi raportis ühissätete määruse kohta. Üleskutse piisava rahastamise jätkumiseks esitati pärast komisjoni ettepanekut vähendada ühtekuuluvuspoliitika vahendeid kokku 10 %. See tähendab suuri kärpeid Ühtekuuluvusfondi, Euroopa territoriaalse koostöö ja ESF+ jaoks, millele anti uusi ülesandeid täiendavat rahastamist pakkumata. Euroopa territoriaalse koostöö puhul nõudis parlament lisaks piisavale eelarvele ka tihedamat piiriülest koostööd, sh merebasseinides, samuti piirkondadevahelist koostööd. Sellega seoses edendavad uued piirkondadevahelised innovatsiooniinvesteeringud Euroopa väärtusahelate arengut ja loovad seoseid vähem arenenud ja eesrindlike piirkondade vahel.
Euroopa Parlamendi toetuse sai veel üks oluline üleskutse: vältida mis tahes tsentraliseerimist ehk ülalt alla suunatud reformi. Uued eeskirjad peavad hoidma ja tugevdama nii partnerluse põhimõtet – tagades piirkondlike ja kohalike osalejate kaasamise investeerimiskavade määratlemisse ja rakendamisse – kui ka asukohapõhist lähenemisviisi , kus poliitilised ülesanded määratakse kindlaks kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning poliitika mõju hinnatakse järjepidevate näitajate alusel. See on väga oluline, kuna valitseb konkreetne oht, et ERFi ja ESFi juhtimist ja rolli tsentraliseeritakse ELi institutsioonide ja riigi valitsuse suunas. Parlament lükkas tagasi ettepaneku kehtestada riiklikud – mitte piirkondlikud – piirmäärad ERFi vahendite koondamiseks strateegilistele eesmärkidele ning tugevdas fondi kohalikku mõõdet, tehes ettepaneku investeerida vähemalt 10 % riiklikest eraldistest linnapiirkondadesse ning vähemalt 5 % ebasoodsas olukorras olevate mittelinnaliste piirkondade integreeritud territoriaalsesse arengusse. Euroopa Sotsiaalfondi puhul kinnitas Euroopa Parlament ühelt poolt oma keskset rolli ELi ühtekuuluvuspoliitikas ja teiselt poolt panust majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamisse pärast seda, kui komisjon vaatas läbi fondi rolli, sidudes selle tihedalt liikmesriikide makromajanduspoliitika kooskõlastamisega Euroopa poolaasta raames.
#CohesionAlliance partnerid ja allakirjutanud nõuavad, et ühtekuuluvuspoliitika oleks pikaajaline investeerimisvahend kõigi piirkondade jaoks . Seda seisukohta jagavad nii Euroopa Komisjon kui ka Euroopa Parlament, kelle ettepanekutega nähakse ette ka teatav paindlikkus vahendite ümberjaotamisel ettenägematute kriiside ja loodusõnnetuste korral.
Üldine lähenemine Euroopa Parlamendi seisukohtadele saavutati ka nõudmistega parandada koordineerimist teiste ELi poliitikavaldkondadega, samuti seoses lihtsustamisega ja vastuseisuga tingimuslikkusele, mida kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused või muud abisaajad ei saa mõjutada. Selles mõttes on parlamendi mittenõustumine Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide külmutamise kui karistusega ELi eelarvedistsipliini rikkumise eest oluline areng ja radikaalne muutus viimaste aastatega võrreldes.
Kuigi nõukogu jätkab lähinädalatel ja -kuudel tööd ühtekuuluvuspoliitika kallal, jätkatakse Euroopa Parlamendi ja komisjoniga tõenäoliselt läbirääkimisi alles pärast Euroopa valimisi. Ühtekuuluvuspoliitika allianss jätkab liikmesriikide ja ELi institutsioonide survestamist, et tagada, et Euroopa kodanikud saavad endiselt toetuda tugevale ühtekuuluvuspoliitikale, mis vähendab erinevusi ja pakub rohkem võimalusi kõigile kohalikele kogukondadele.
Sekretariaadi kontaktandmed:
CohesionAlliance@cor.europa.eu