Alltoodud teksti automaattõlke saamiseks klõpsake siin.
Euroopa vajab tugevamat, nüüdisaegset ja lihtsustatud ühtekuuluvuspoliitikat, et võidelda kasvava ebavõrdsuse vastu  

Kohalikud juhid hoiatavad olemasolevate vahendite kaotamise ohu eest ja nõuavad õiglase ülemineku fondi kiiret kasutuselevõttu.

Oma täiskogu istungjärgul vastu võetud arvamustes tuletas Euroopa Regioonide Komitee meelde ühtekuuluvuspoliitika esmatähtsust ELi piirkondade erinevuste vähendamisel, aidates ühtlasi liidul saavutada õiglane üleminek, vähendades sõltuvust fossiilkütustest ja suurendades energiasõltumatust. Jätkuv sõda Ukraina vastu ja energiakriis tõid veelgi esile vajaduse tugeva ühtekuuluvuse järele Euroopas ning COVID-19 pandeemia näitas, et territooriumide digitaalse ühtekuuluvuse tagamiseks on vaja kiireloomulisi meetmeid ELi, riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

Ühtekuuluvuspoliitika on edukalt näidanud oma paindlikkust ja tõhusust toetuse andmisel ettenägematute kriiside korral, nagu COVID-19 pandeemia ja jätkuv sõda Ukraina vastu. Siiski on tarvis säilitada ühtekuuluvuspoliitika ELi peamise investeerimisvahendina, mille eesmärk on võidelda stabiilsete ja prognoositavate mitmeaastaste investeerimiskavade kaudu ebavõrdsusega Euroopas ja suureneva digilõhega. Seda ühtekuuluvuspoliitika pikaajalist strateegilist funktsiooni tuleks säilitada, et see aitaks kaasa suuremale solidaarsusele ELis. Sel eesmärgil toetab komitee ka ühtekuuluvuse mittekahjustamise põhimõtte täielikku rakendamist, mis on kooskõlas komitee kaitstava kontseptsiooniga „ühtekuuluvus, meie põhiväärtus“, ning kutsub Euroopa Komisjoni üles tegema komiteega selle määratlemisel tihedat koostööd. Need olid sõnumid, mille kohalikud ja piirkondlikud juhid edastasid komitee täiskogu oktoobri istungjärgul, mis toimus 20. korda toimunud Euroopa piirkondade ja linnade nädala raames.

Komitee liikmed rõhutasid ühtekuuluvuspoliitika ainulaadset lähenemisviisi, mis põhineb piirkondlikul ja kohalikul tasandil kehtestatud territoriaalsete vajaduste analüüsil. Analüüsi koostamisel järgitakse täielikult kaasavat ja demokraatlikku protsessi, vastupidiselt riiklikele taastekavadele, mida toetatakse taaste- ja vastupidavusrahastust. Riiklikud taastekavad koostati enamasti piirkondi kaasamata, nagu rõhutati komitee 11. oktoobril avaldatud ELi aastaaruandes piirkondade ja linnade olukorra kohta. Lisaks hoiatasid kohalikud ja piirkondlikud juhid kattumiste või väljatõrjumise ohu eest, kui puudub tõeline mehhanism taaste- ja vastupidavusrahastu ning ühtekuuluvuspoliitika koordineerimiseks ja ühendamiseks.

Lisaks kutsub komitee ELi institutsioone üles tagama Euroopas täieliku digitaalse ühtekuuluvuse, et võidelda piirkondadevahelise ebavõrdsuse vastu. Komitee hoiatab, et kasvav digilõhe võib suurendada sotsiaalset ja territoriaalset ebavõrdsust, kuna see mõjutab kohalikul tasandil osutatavaid teenuseid, nagu juurdepääs e-tervise teenustele ja õppevahenditele, või takistab paljude inimeste juurdepääsu põhiteenustele, nagu sularahata maksed või elektrooniline hääletus. Peale selle oleks suurem digitaalne ühtekuuluvus vahend elanikkonna vähenemise peatamiseks sisemaa-aladel ning maa- ja mägipiirkondades.

Õiglase rohepöörde edu kõigi Euroopa piirkondade jaoks on oluline ka selleks, et vältida ebavõrdsuse suurenemist kogukondade vahel. Venemaa 2022. aasta veebruaris alustatud agressioonisõda on muutnud õiglase ülemineku raskemaks, ent samas veelgi pakilisemaks. Seega tuleks kiirendada 19,3 miljardi euro suuruse õiglase ülemineku fondi programmi kavandamist, et rahalisi vahendeid õigel ajal kasutusele võtta. Kohalikud juhid juhtisid tähelepanu sellele, et taaste- ja vastupidavusrahastu vahendid tehti kättesaadavaks ühe aasta jooksul, kuid Euroopa Komisjon ja liikmesriigid on teinud õiglase ülemineku fondi nimel tööd peaaegu kolm aastat. Kui õiglase ülemineku fondi programmiga 2022. aastal ei alustata, on oht kaotada kogu aasta eraldis, mis moodustab 25% fondile ettenähtud vahenditest.

Kaheksanda ühtekuuluvusaruande raportöörNathalie Sarrabezolles (FR/PES) sõnas: „Nüüd vajame ühtekuuluvuspoliitikat rohkem kui kunagi varem, et leevendada praeguste kriiside mõju, kuid ennekõike selleks, et vähendada ebavõrdsust meie kontinendil.Ühtekuuluvusaruanne näitab, et mõni piirkond on arengus maha jäänud.Kutsume üles otsima tulevikulahendusi lähenemisprotsessi taastamiseks Euroopas.“

Arvamuse „Digitaalne ühtekuuluvus“ raportöör Gaetano Armao (IT/EPP) ütles: „Digitaalse ühtekuuluvuse mõiste on oluline täiendav mõõde ELi aluslepingus määratletud traditsioonilisele majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse käsitlusele.See on esmatähtis, sest inimesed, kellel on hea ühenduvus ja digioskused, saavad pakkuda oma kogukondadele märkimisväärset lisaväärtust.Digilõhet ei peeta ametlikult ohuks ELi ühtekuuluvusele.Avalik arutelu innovatsiooni- ja digilõhe kõrvaldamise teemal on vajalik ning see peaks keskenduma „digitaalse ühtekuuluvuse“ mõiste selgitamisele, mis nõuab tehnoloogia äärmiselt olulise rolli tunnistamist meie eludes ja ühtekuuluvuse eesmärkide (mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingus) integreerimist liidu digiõigustesse, -põhimõtetesse ja -poliitikasse.“

Arvamuse „Õiglane ja kestlik üleminek söekaevanduspiirkondade ja energiamahukate piirkondade kontekstis“ raportöör Sari Rautio (FI/EPP) märkis: „Euroopas toimuv sõda on muutnud õiglase ülemineku pakilisemaks.Ma arvan, et üleminekul vähese CO2 heitega ühiskonnale tuleb keskenduda inimeste erinevatele vajadustele, luues uusi töökohti ja oskusi.Energiasektoril, tööstusel, töötleval tööstusel ja VKEdel on raskusi, mistõttu on vaja toetada tööstuse püüdlusi saada CO2-neutraalseks.Õiglase ülemineku fondil võib olla selle eesmärgi saavutamisel oma osa.Kõige tõhusamad vahendid on võimalik leida siis, kui piirkonnad ja linnad on reaalselt kaasatud kavandamise ja rakendamise kõikidesse etappidesse.Samal ajal peame saama süsteemi tööle.“

Taustteave

Kaheksanda ühtekuuluvuse aruande  avaldas Euroopa Komisjon 9. veebruaril. See näitab nii positiivseid kui ka negatiivseid suundumusi ELi piirkondades, linnades ja maapiirkondades: vähem arenenud piirkonnad on järele jõudmas, kuid paljud üleminekupiirkonnad on jäänud arengulõksu. Lisaks muudab kasvav innovatsioonilõhe mõlemat liiki piirkondade jaoks järelejõudmise raskemaks. Euroopa Parlament võttis kaheksanda ühtekuuluvusaruande kohta mõni nädal tagasi vastu oma seisukoha.

Euroopa rohelise kokkuleppe osana loodi õiglase ülemineku mehhanism, et aidata kõige enam mõjutatud piirkondi kliimaneutraalsele majandusele üleminekul. See sisaldab õiglase ülemineku fondi, mille raames investeeritakse 2021.–2027. aastal nendesse piirkondadesse ligikaudu 19 miljardit eurot. Teabega õiglase ülemineku fondi eraldiste kohta liikmesriikidele saab tutvuda siin.

Koos peamiste Euroopa linnade ja piirkondade liitudega on komitee ühtekuuluvuspoliitika alliansi (#CohesionAlliance) asutajapartner, kes kinnitab, et ühtekuuluvus on Euroopa Liidu üks põhiväärtus ning kõigi liidu poliitikameetmete ja investeeringute põhieesmärk. Lisateavet leiate siit.

Kontaktisik:

Matteo Miglietta

Tel: +32 (0) 470 89 53 82

matteo.miglietta@cor.europa.eu

Jaga :