Euroopa Regioonide Komitee kodakondsuse ning valitsemis-, institutsiooniliste ja välisasjade komisjoni (CIVEX) liikmed arutlesid 26. veebruaril Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi ettevalmistamise raames Euroopa väärtuste, kodakondsuse ja demokraatia üle. Euroopa Liidu demokraatlikud alused on üks konverentsi seitsmest poliitikasuunast. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused tegutsevad iga päev ELi demokraatlike aluste säilitamise nimel, kuid kogevad probleeme seoses nende väärtuste austamisega. Kolm külalisesinejat rõhutasid, et Euroopa projekt keskendub Euroopa väärtustele, kuid vaielda võiks selle üle, kas väärtustest saadakse ühtmoodi aru ja kas need võetakse ühtviisi omaks. Komitee liikmed vahetasid mõtteid ka Mireia Borrell Porta (ES/EA) töödokumendi „Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused pidevas dialoogis kodanikega“ üle, mis on komitee üks peamisi panuseid konverentsi. Lõplikud soovitused esitatakse komitee täiskogu mai istungjärgul.
Euroopa tulevikku käsitlev konverents on kaheaastane protsess avatud, kaasavaks ja läbipaistvaks aruteluks, mis toob kokku kodanikud, kodanikuühiskonna, riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused ning Euroopa institutsioonid, et anda uus tõuge Euroopa projektile ja tugevdada Euroopa demokraatiat. Konverents avatakse Euroopa päeval, 9. mail 2020. Komitee panust konverentsi koordineerib CIVEXi komisjon. Kogu konverentsi protsessi vältel korraldab komitee oma komisjonides temaatilisi arutelusid Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi seisukohalt olulistel teemadel. 26. veebruaril toimunud arutelul käsitleti Euroopa väärtusi, kodakondsust ja demokraatiat.
Temaatilise arutelu Euroopa väärtuste, kodakondsuse ja demokraatia üle juhatas sisse CIVEXi komisjoni äsja valitud esimees Mark Speich (DE/EPP), Nordrhein-Westfaleni liidumaa valitsuse föderaal- ja Euroopa asjade ning rahvusvaheliste suhete riigisekretär. Tema sõnul tuleb selleks, et Euroopa tulevikku käsitlevast konverentsist kujuneks võimalus taastada side Euroopa integratsiooniprotsessi ja kodanike vahel, kavandada see konverents tõelise dialoogina kodanikega meie liidu alusväärtuste ja põhimõtete üle. Ta ütles: „Selles suhtes on suur tähtsus kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rollil, sest just nende otsuste ja poliitika kaudu mõjutavad väärtused ja põhimõtted kodanike igapäevaelu. Konverentsist peab kujunema midagi enamat kui tagasiside andmise protsess, ent sellega peavad kaasnema ka poliitilised tagajärjed. Komiteel on kavas selles protsessis aktiivselt osaleda.“
Arutelu käigus tõdes Euroopa ombudsmani kabineti liige vanemnõunik Graham Smith , et „kõige laiem ühtne teema“, millega seisab silmitsi ELi tasandi haldusomavoliga seotud muredega tegelev Euroopa ombudsman, on „läbipaistvus, mis on demokraatliku protsessi võti“. Ta hoiatas, et läbipaistvuse puudumine võimaldab „vohada Brüsseli süüdistamise kultuuril“. Lõpetuseks leidis ta, et EL ei vaja „suurt muutust“. „Peame paremini ära kasutama seda, mis meil on,“ ning institutsioonid peavad olema paremini valmis kodanikke teenima.
Euroopa Parlamendi liige Pascal Durand (FR / Renew Europe), fraktsiooni Renew Europe koordinaator Euroopa Parlamendi põhiseaduskomisjonis, leidis, et konverents ei ole hästi käivitunud ning ELi institutsioonid ei ole jõudnud ühisele seisukohale selles, kas kõige olulisem on parandada teabevahetust, kohandada olemasolevaid tööviise või leida uusi viise esindusdemokraatia täiendamiseks. Ta ütles, et ELi institutsioonid peavad lahti laskma „valitsustevahelisest loogikast“, lisades, et selleks on vaja „välist survet valitsusvälistelt organisatsioonidelt, kodanikuühiskonnalt ja vahendusasutustelt, näiteks ametiühingutelt.“
Lõpetuseks ütles ELi poliitika Jean Monnet’ õppetooli professor ja mittetulundusliku kodanikuühiskonna idufirma The Good Lobby – mis on pühendunud võimule juurdepääsu võrdsustamisele pluralistlikuma, kaasavama ja demokraatlikuma ühiskonna nimel – asutaja Alberto Alemanno , et EL pakub kodanikele poliitika kujundamiseks rohkem võimalusi kui mis tahes muu jurisdiktsioon maailmas, ent „neid võimalusi tuntakse ja kasutatakse väga vähe“. Ta märkis, et Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi väljakutse on „otsad kokku viia“, ja väitis, et „keskne tähtsus on alalisel mehhanismil, mis võimaldab kodanikel anda oma panuse“ ja mis kasutab – nt kohalikul tasandil – olemasolevaid võrke. Ta väljendas muret selle pärast, et kodanike kaasamise hind võib olla see, et EL jätab organiseeritud kodanikuühiskonna kõrvale, ning tõdes, et isegi Euroopa Parlament ei näe valitsusvälistel organisatsioonidel kohta plenaaristungitel.
CIVEXi komisjoni tänase koosoleku teine oluline teema oli komitee liikme ning Kataloonia autonoomse piirkonna valitsuse välis- ja ELi asjade asekantsleri Mireia Borrell Porta (ES/EA) koostatud töödokument „Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused pidevas dialoogis kodanikega“, mis on komitee peamisi panuseid Euroopa tulevikku käsitlevasse konverentsi.
Mireia Borrell Porta ütles oma arvamuse kohta järgmist: „ Arvamuses pakutakse välja struktureeritud viis kodanike kaasamiseks poliitika kujundamisse alates kohalikust tasandist kuni ELi tasandini ning selgitatakse, kuidas kodanike struktureeritud kaasamine võib anda panuse Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi töösse – nii protsessi kui ka järelduste seisukohast.“
Resolutsioonis , mille komitee võttis vastu oma täiskogu veebruari istungjärgul pärast arutelu Euroopa Komisjoni asepresidendi Dubravka Šuicaga, soovis komitee, et tegu oleks tõeliselt avatud, kaasava ja demokraatliku konsulteerimisega, mis jõuaks kõigi kodanikeni kõigis piirkondades ja linnades.