Alltoodud teksti automaattõlke saamiseks klõpsake siin.
ELi taastumine ei toimu ilma tugeva ühtekuuluvuspoliitikata, mis põhineb tõelisel partnerlusel Euroopa linnade ja piirkondadega  

Kogu ELi hõlmav koalitsioon innustab ELi institutsioone ja liikmesriikide valitsusi edendama sünergiat taastevahendite ja struktuurifondide vahel, et maksimeerida Euroopa meetmete mõju.

COVID-19 kriis on näidanud, et ühtekuuluvuspoliitikat on praegu vaja rohkem kui kunagi varem, et tugevdada Euroopa vastupanuvõimet, kaitsta kodanikke, tuua taastumine igasse Euroopa Liidu nurka, jätmata kedagi kõrvale. Ühtekuuluvuspoliitika allianss #CohesionAlliance on oma loomisest 2017. aasta oktoobris olnud kogu ELi hõlmav 12 000 allakirjutanust koosnev liit, mis toetab tugevamat ühtekuuluvuspoliitikat, ning suutnud pärast 2020. aastat vältida teravaid eelarvekärpeid, säilitada ühtekuuluvuspoliitika kõigi liidu piirkondade jaoks ning esitada lihtsamad ja paindlikumad eeskirjad. Ühtekuuluvuspoliitika alliansi uuele kursile pühendatud videokonverentsil kinnitasid asutajaliikmed oma pühendumust ühendada jõud ja säilitada ühtekuuluvuspoliitika ELi peamise prioriteedina. Allianss jälgib tähelepanelikult, et liikmesriigid kohaldaksid 2021.–2027. aasta ühtekuuluvuspoliitika kavandamisel ja rakendamisel täielikult partnerluse põhimõtet. Taastevahendite ja struktuurifondide sidusus ja nendevaheline sünergia on äärmiselt olulised, et vältida kattuvusi ja maksimeerida Euroopa meetmete mõju.

Kaks kuud pärast uute ühtekuuluvuspoliitika määruste jõustumist aastateks 2021–2027 tegi ühtekuuluvuspoliitika allianss kokkuvõtte oma senise tegevuse tulemustest ja visandas uued kohustused, tuginedes 2020. aasta juulis vastu võetud uuendatud deklaratsioonile . Ühtekuuluvuspoliitika alliansi töö keskendub ühtekuuluvuspoliitika edukale rakendamisele ja elluviimisele ilma edasiste viivitusteta tõelise partnerluse vaimus ja koostoimes teiste vahenditega, edendades seeläbi ühtekuuluvust kui Euroopa Liidu üldist põhiväärtust.

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused palusid tungivalt pikendada eelmisel aastal kasutusele võetud paindlikkusmeetmeid, et kaasata ELi struktuurifondid ja riigiabi COVID-19 vastasesse võitlusesse. See küsimus tõstatati ka kirjavahetuses president Ursula von der Leyeniga, kes tunnistas eelarvepiiranguid, millega paljud kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võivad praegu pandeemia tõttu silmitsi seista. Seoses struktuurifondide 100% kaasrahastamise määra võimaliku pikendamisega hindasid alliansi partnerid kõrgelt komisjoni võetud kohustust olukorda tähelepanelikult jälgida ja kaaluda edasisi meetmeid, kui seda peetakse asjakohaseks.

Arutelu näitas, et ühtekuuluvuspoliitika alliansi missioon ei ole kaugeltki läbi. Euroopa taastumine peab algama kodanike juures kohapeal ning see ei ole edukas, kui ELi institutsioonid ja liikmesriikide valitsused ei võta arvesse nende ning nende vajadustele kõige lähemal olevate kohalike ja piirkondlike poliitikute häält.

Euroopa Regioonide Komitee president ja Kesk-Makedoonia piirkonna kuberner Apostolos Tzitzikostas ütles: „Ühtekuuluvuspoliitika allianss andis oma panuse teravate eelarvekärbete vältimisse pärast 2020. aastat ja ühtekuuluvuse edendamisse ELi taastekavade juhtpõhimõttena. Nüüd peame suunama oma tähelepanu programmitööle ja rakendamisele. Selleks tuleb meil arvesse võtta selliseid olulisi aspekte nagu partnerluspõhimõtte rakendamine uutes programmides, COVID-19ga seotud meetmete mõju ja nende lõpetamise tagajärjed – teema, mida käsitleti viljakas kirjavahetuses president von der Leyeniga –, ühtekuuluvuspoliitika maa- ja linnamõõde, samuti sünergia ühtekuuluvuse ning taaste- ja vastupidavusrahastu vahel.“

Oma sõnavõtus ütles ühtekuuluvuspoliitika ja reformide volinik Elisa Ferreira : „Ühtekuuluvus peab jääma majanduse elavdamise nurgakiviks. Asümmeetria süveneb just pärast kriise. Ühtekuuluvuspoliitika allianss on vajalikum kui kunagi varem. 2021.–2027. aasta ühtekuuluvuspoliitika partnerluslepingud on väga vajalikud. Peame nende üle peetavaid läbirääkimisi kiirendama, kuid kvaliteeti ei tohi ohtu seada. Loodan teie toetusele, et ka meie muude poliitikameetmete ja vahendite rakendamine ei kaotaks silmist eri tasandeid ja toetaks kõigi piirkondade pikaajalist arengut. Olen palunud liikmesriikidel võtta oma taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamisel arvesse territoriaalset mõõdet nii piirkondlike sidusrühmadega konsulteerimisel ja nende kaasamisel kui ka rakendamisetapis. Saavutame oma sihid ainult siis, kui tagame, et meie vahendite eesmärk on sama. Ühtekuuluvuse edendamine ei saa olla ainult ühtekuuluvuspoliitika ülesanne. Seepärast peame mobiliseerima kõik asjaomased pooled, sealhulgas kohalikud sidusrühmad ja kodanikud täieõiguslike partneritena, tagades uute rohe- ja digiprioriteetide kasu kõigile.“

Euroopa Parlamendi regionaalarengukomisjoni esimees Younous Omarjee märkis: „Väga oluline on suunata taastevahendid eelkõige vähim arenenud piirkondadele ja neile, keda COVID-19 majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed enim mõjutasid. Kutsun liikmesriike üles kaasama piirkondi ja linnu võimalikult ulatuslikult ning tagama, et vahendid läheksid sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse. Samuti kutsun liikmesriike üles olema järjekindlad. Lühiajaline taastumine ja pikaajaline ühtekuuluvuspoliitika on ühe mündi kaks külge ja neil peab olema sama eesmärk. Kui lühiajaline taastumine ei ole kooskõlas ühtekuuluvusfondide pikemaajaliste eesmärkidega, siis majanduslikud, sotsiaalsed ja territoriaalsed erinevused vaid süvenevad ja kõik meie pikaajalised jõupingutused lähevad kaduma.“

ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA ALLIANSI LIIKMETE MÕTTED

Toscana maakonnavolikogu liige ja Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) territoriaalarengu valdkonna pressiesindaja Ilaria Bugetti sõnas: „ELi ühtekuuluvuspoliitika vahendite kavandamisel võisime ikka veel täheldada, et kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ei kaasatud nõuetekohaselt kas konsulteerimiseks vajaliku aja puuduse tõttu või ebapiisavate kontaktide tõttu ministeeriumite tasemel. Peame lähiaastatel ületama allesjäänud takistused fondide rakendamisel ja järelevalves. Ühtekuuluvuspoliitika alliansi töö ei ole kaugeltki otsas!“

Euroopa Mereliste Äärealade Konverentsi (CPMR) esimees ja Põhja-Hollandi provintsi (NL) piirkonnaminister Cees Loggen ütles: „Tulevases ühtekuuluvuspoliitikas võivad ilmneda enneolematud viivitused õigusaktide hilise vastuvõtmise tõttu. Peamine raskus langeb piirkondadele. Nad ei saa kulutusi teha, kuigi piirkondlik majandus januneb taastamist toetavate investeeringute järele. Kutsume komisjoni üles hõlbustama ühtekuuluvusprogrammide sujuvat rakendamist ja piirkondade osalemist taastekavades, kuna fondidevaheline sünergia annab kiiremaid tulemusi.“

Euroopa Piirialade Ühenduse (AEBR) esimees ja Belgia saksakeelse kogukonna parlamendi liige Karl-Heinz Lambertz ütles: „Piiriülene koostöö on ELi ühtekuuluvuspoliitika tähendusrikas osa. ELi sisepiiridel toimuv mõjutab oluliselt liidu võimet reageerida meie aja suurtele katsumustele. ELi tegutsemisvõimet tugevdaks märkimisväärselt see, kui nõukogu võtaks lõpuks vastu komisjoni väljapakutud piiriülese koostöö mehhanismi.“  

Budapesti linna (HU) aselinnapea ja võrgustiku Eurocities liige Kata Tüttő ütles: „Peatsed investeeringud ELi ühtekuuluvuspoliitika kaudu on tarvilikumad kui kunagi varem. Väga tähtis on rahastada projekte ja reforme, mis aitavad kõik Euroopa linnad ja piirkonnad keskkonnahoidliku ja õiglase taastumise teele. Kohalike juhtidena on meil keskne roll tagamaks raha suunamine sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse ja kus see toob inimestele kõige rohkem kasu. Saame olla ELi jaoks hindamatud partnerid, kui partnerluspõhimõtet rakendatakse täielikult kõigis ELi osades. Euroopa linnapiirkondadesse investeerimine toetab Euroopa pikemaajalist vastupanuvõimet ja aitab meil tulevase kriisiga silmitsi seistes üheskoos tugevad olla.“

Euroopa Piirkondlike Seadusandlike Kogude Konverentsi (CALRE) Euroopa õigusaktide ja avaliku sektori investeeringute töörühma esimees ja Valloonia parlamendi president Jean-Claude Marcourt (BE) ütles: „Linnad ja piirkonnad peavad püüdma tugevdada oma alade ühtekuuluvust, vähendada erinevusi ja ebavõrdsust, tõstes samal ajal majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid kooskõlas demokraatlike väärtuste ja põhimõtetega, mis on jõuka ja jätkusuutliku Euroopa Liidu alus.“  

Euroopa Piirkondade Assamblee (AER) esimees ja Västra Götalandi (SE) piirkonna aseesimees Magnus Berntsson märkis konverentsi raames järgmist: „Uus ühtekuuluvuspoliitika võib olla kogu Euroopa maakogukondade jaoks tõeliselt ümberkujundav. Meie assamblee on täielikult pühendunud koostööle riikide valitsuste ja Euroopa Komisjoniga, et viia ellu maapiirkondi paremini toetav ühtekuuluvuspoliitika, tagades nende parema ühendatuse, suurema vastupidavuse, elujõu ja õitsengu 2040. aastaks.“

Sekretariaadi kontaktid:

CohesionAlliance@cor.europa.eu

Jaga :