Komitee kutsub üles võtma meetmeid, kuna pandeemia suurendab soolist ebavõrdsust ja naised moodustavad vaid 30% ühest miljonist kohalikust ELi poliitikust

Euroopa Regioonide Komitee rahvusvahelise naistepäeva üritusel arutavad kohalikud ja piirkondlikud juhid muret tekitavaid suundumusi ja kutsuvad üles võtma konkreetseid meetmeid naiste toetamiseks poliitikas

COVID pandeemia on naisi ebaproportsionaalselt mõjutanud: nad on tervishoiu- ja hooldustöötajatena suuremas viirusega kokkupuute ohus ning võrreldes meestega on nende tööhõive saanud rohkem kannatada. Sellega kaasnevad ka võimalikud pikaajalised tagajärjed palkadele ja karjäärile. Liikumispiirangud on suurendanud praegust soolist lõhet tasustamata hooldustöös, süvendanud naistevastast koduvägivalda ja takistanud juurdepääsu tugiteenustele.

Naiste alaesindatus piirkondlikus ja kohalikus poliitikas on jätkuvalt muret tekitav : naised moodustavad vaid 30% ühest miljonist ELi piirkondlikust ja kohalikust poliitikust. Ainult 17,2% valitud linnapeadest, 34,1% piirkondlike parlamentide ja kogude liikmetest ning umbes 36% piirkondlike valitsuste liikmetest on naised.

Neid murelikuks tegevaid suundumusi ja näitajaid arutati rahvusvahelisel naistepäeval toimunud Euroopa Regioonide Komitee korraldatud üritusel „Rohkem naisi poliitikasse“. Konverentsil tutvustas Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut 2020. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksi peamisi tulemusi, pöörates eritähelepanu võimupositsioonidele kohalikus ja piirkondlikus poliitilises sfääris. Arvud näitavad naiste lubamatut alaesindatust piirkondlikus ja kohalikus poliitikas. Samuti toodi esile komitee kohaliku ja piirkondliku baromeetri andmed, et näidata, kuidas pandeemia mõjutab negatiivselt soolist võrdõiguslikkust.

Komitee president ja liikmed, Euroopa Parlamendi liikmed ja komitee noorte valitud poliitikute programmis osalejad rõhutasid pakilist vajadust nende oluliste küsimustega tegeleda. Nad kutsusid kõiki valitsustasandeid – ELi, riiklikku, piirkondlikku ja kohalikku tasandit – üles tegema rohkem jõupingutusi, et kaotada sooline lõhe poliitikas, tegeleda valitud naispoliitikute ja avalikus elus tegutsevate naiste vastu suunatud vägivalla probleemiga ning võidelda naiste vastu suunatud seksistlike rünnakute kõigi vormide vastu .

Euroopa Regioonide Komitee president ja Kesk-Makedoonia piirkonna kuberner Apostolos Tzitzikostas lausus oma avasõnavõtus: „Peame võtma konkreetseid meetmeid, et korraldada ja toetada algatusi naiste mõjuvõimu suurendamiseks enne kohalikke ja piirkondlikke valimisi, et ületada diskrimineerimine ja takistused, millega nad kokku puutuvad. Samuti on oluline toetada naiste kandideerimist kohalikel ja piirkondlikel valimistel. Kuigi pandeemia all kannatavad naised rohkem, ei tohi me kriisi tõttu loobuda vajadusest parandada soolist võrdõiguslikkust ja suurendada naiste osalemist otsuste tegemises. See tähendab kõigi andekate inimeste, nii naiste kui ka meeste võrdset kaasamist parema ühiskonnal nimel. See peab nii olema ka meie komitees ning ma loodan, et kõik meie liikmed ja nende poliitilised pered teevad koostööd 27 liikmesriiki esindavate riiklike ühenduste ja delegatsioonidega, et oluliselt parandada soolist tasakaalu liikmete nimekirjades.“

La Rioja autonoomse piirkonna valitsuse juht Concepción Andreu Rodríguez (ES/PES) rääkis naiste vähesusest kõrgeimatel poliitilistel ametikohtadel. „Hoolimata asjaolust, et 45% piirkondlike parlamentide liikmetest on naised, on Hispaania 17 autonoomse piirkonna juhtide seas ainult neli naisjuhti. La Riojas võttis 38 aastat aega, et valitsust hakkaks juhtima naine.“ Andreu Rodríguez leidis, et parteide poliitiline loidus, naiseeskujude puudumine ning raskused töö- ja eraelu tasakaalustamisel takistavad naiste suuremad osalemist poliitikas.

Euroopa Regioonide Komitee esimene asepresident ja Assooride autonoomse piirkonna parlamendi liige Vasco Alves Cordeiro ütles: „Naiste suurem osalemine poliitikas tooks tohutut kasu kõigile valitsustasanditele. Naisjuhtide olemasolu on vajalik, et luua õiglasem ja võrdsem ühiskond kõigi jaoks. COVID-19 pandeemia all kannatavad naised rohkem kui mehed, seega peame tagama, et majanduse taastamisel edendatakse võrdõiguslikkust, suurendades reaalselt majanduslikku mõjuvõimu ja investeerides hooldusmajandusse. Me ei saa oodata veel sada aastat, sooline võrdõiguslikkus tuleb teha teoks nüüd.“

Osalejad arutasid, kuidas suunata kohalikke ja piirkondlikke poliitikuid aktiivselt suurendama soolist võrdõiguslikkust ja kõrvaldada takistused, millega naised poliitikasse sisenemisel kokku puutuvad, ning määratleda meetmed ja ideed soolise ebavõrdsuse kaotamiseks. Mitu noort valitud poliitikut jagas kohalikul ja piirkondlikul tasandil oma kogemusi soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsusel põhineva demokraatiaga tegelemisel. Väärinfo ja internetis leviva vihakõne vastu võitlemise eksperdid näitasid, kuidas naispoliitikud saavad tõhusalt ja struktureeritud viisil reageerida veebis toimuvale soolisele vägivallale .

Taustteave

Üritus on osa Euroopa Regioonide Komitee 2020. aasta algatusest, mille eesmärk on edendada soolist tasakaalu kohalikus ja piirkondlikus poliitikas ja otsuste tegemisel, suurendada teadlikkust ja edendada parimate tavade vahetamist.

Euroopa Regioonide Komitee kui ELi kohalike ja piirkondlike poliitikute poliitiline kogu on võtnud meetmeid soolise tasakaalu saavutamiseks poliitilises esindatuses ja osalemises võrdõiguslikkuse ja demokraatia valdkonnas, võttes vastu „ Euroopa Regioonide Komitee liikmete soolise tasakaalu strateegia “ ja arvamuse „ Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025 “.

Rahvusvahelist naistepäeva tähistatakse paljudes maailma riikides. See on päev, mil naisi tunnustatakse nende saavutuste eest, sõltumata rahvuslikest, etnilistest, keelelistest, kultuurilistest, majanduslikest või poliitilistest lõhedest. Praeguseks on rahvusvaheline naistepäev omandanud uue ülemaailmse mõõtme nii arenenud riikide kui ka arenguriikide naiste jaoks. Rahvusvaheline naisteliikumine, mida on tugevdanud neli ülemaailmset ÜRO naistekonverentsi, on aidanud luua naistepäevast võimaluse, et suurendada toetust naiste õigustele ning osalemist poliitilisel ja majanduslikul areenil. Rahvusvaheline naistepäev, mida ÜRO tunnustas ametlikult 1977. aastal, sai alguse töölisliikumiste tegevusest 20. sajandi vahetusel Põhja-Ameerikas ja kogu Euroopas.

Selle aasta rahvusvahelisel naistepäeval teemaga „ Naised võimul: võrdse tuleviku saavutamine COVID-19-järgses maailmas “ tähistati naiste ja tütarlaste tohutuid jõupingutusi võrdsema tuleviku kujundamisel ja COVID-19 pandeemiast taastumisel.

Rohkem taustteavet leiate järgmistest väljaannetest.

 Komitee presidendi kõne konverentsil „Rohkem naisi poliitikas 2021. aastal“

 Komitee arvamus „Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025 “.

 Euroopa Regioonide Komitee liikmete soolise tasakaalu strateegia

 Komitee algatus „Naiste osakaalu suurendamine poliitikas“

 Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut: 2020. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeks

 URBACT: soolise võrdõiguslikkuse saavutamine linnades

 Uuring „Sooline lõhe ELi avaliku sektori tööhõives ja juhtpositsioonidel“ – 02.03.2021

 Naispoliitikud ELis: hetkeolukord

 Euroopa Parlamendi 4. märtsi 2021. aasta üritus „Naiste võimestamine ja naisjuhid COVIDi ajal “.

 Intervjuu Euroopa Regioonide Komitee soolise võrdõiguslikkuse teemalise arvamuse raportööri Concha Andreuga (ES/PES)

Veebiülekande lingid: Interactio või