Konverents peab tooma konkreetseid poliitilisi muutusi, ütlevad kohalikud ja piirkondlikud juhid
Euroopa Regioonide Komitee liikmed arutasid komitee kodakondsuse ning valitsemis-, institutsiooniliste ja välisasjade komisjonis koos Euroopa Parlamendi liikme ja põhiseaduskomisjoni asepresidendi Gabriele Bischoffiga edasisi samme Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi osas. Kohalike ja piirkondlike juhtide jaoks muudab praegune kriis veelgi hädavajalikumaks, et Euroopa Liit teeks tööd selle nimel, et muutuda tõhusamaks, demokraatlikumaks ja kodanikele lähemaks. Euroopa Regioonide Komitee peab kiiduväärseks nõukogu 24. juuni seisukohavõttu kui olulist sammu edasi , sest see avab tee läbirääkimistele konverentsi juhtimise, sisu ja struktuuri üle. Komitee kutsub lisaks üles alustama tööd kohe, kui pandeemia olukord seda võimaldab. Gabriele Bischoff kordas, et kohalikel ja piirkondlikel juhtidel peab olema selles protsessis oluline osa.
Juba 2019. aasta juulis väljendas komitee heameelt Euroopa Komisjoni presidendi ettepaneku üle korraldada kaheaastane Euroopa tulevikku käsitlev konverents, mille eesmärk on anda uus tõuge Euroopa ülesehitamisele ja tugevdada Euroopa demokraatiat. Komitee pidas aktiivselt kõnealuses protsessis osalemist põhjendatuks kolmel põhjusel: esiteks seepärast, et komitee esindab Euroopa piirkondade ja linnade seisukohti; teiseks seepärast, et kohaliku ja piirkondliku tasandi kaasamise kaudu tugevdatakse kodanikega peetavate konsultatsioonide territoriaalset mõõdet; kolmandaks seepärast, et piirkondadel ja linnadel on kõige rohkem kogemusi kodanikega konsulteerimisel ja nad saavad pakkuda temaatilistele aruteludele tõenduspõhist poliitilist sisu.
Komitee alustas oma uut ametiaega 2020. aasta veebruaris, võttes vastu resolutsiooni Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi kohta . Resolutsioonis esitati olulisemad põhimõtted kohalike ja piirkondlike omavalitsuste aktiivseks kaasamiseks sellesse protsessi.
Konverentsi käivitamine 9. mail 2020 lükkus COVID-19 kriisi tõttu edasi. Komitee võttis 7. mail vastu deklaratsiooni „Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kui osalejad Euroopa reageerimises COVID-19 kriisile“ ja kutsus üles konverentsi kokku kutsuma niipea, kui tervishoiuolukord on kontrolli alla saadud, ning kaasama kodanikke ja kohalikke ja piirkondlikke esindajad otse erinevate ettepanekute välja töötamisse selle kohta, kuidas muuta Euroopa Liit tõhusamaks, ühtsemaks, demokraatlikumaks ja vastupidavamaks.
Nordrhein-Westfaleni liidumaa föderaal- ja Euroopa asjade ning rahvusvaheliste suhete riigisekretär ning Euroopa Regioonide Komitee CIVEXi komisjoni esimees Mark Speich (DE/EPP) ütles: „Euroopa tulevikku käsitlev konverents on vajalikum kui kunagi varem, kuid samas on ka pelga jututoa korraldamine ohtlikum kui kunagi varem. Õhus on tunda koostöötahet ja me peame seda ära kasutama. Pelk arvamuste vahetus kahjustaks seda õhkkonda. Konverentsi tulemused peavad avaldama mõju poliitikameetmetele.“
Gabriele Bischoff kiitis nõukogu 24. juuni seisukohavõttu, mis esitati vähem kui nädal pärast seda, kui Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni, milles kutsuti liikmesriike üles alustama Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga läbirääkimisi konverentsi üksikasjade üle. Ta rõhutas ka kohaliku ja piirkondliku tasandi tähtsust: „Euroopa tulevikku käsitleva konverentsiga tahame väljuda Brüsseli mullist ning jõuda kodanike ja piirkondadeni uuenduslikul viisil. Oleme huvitatud sellest, kuidas kujutavad nemad ette Euroopa Liidu tulevikku, millised on nende prioriteedid ja millistes poliitikavaldkondades nad soovivad Euroopa tasandil võtta kas rohkem või teistsuguseid meetmeid. Euroopa seisab teelahkmel. Ta võib minna tagasi vana normaalsuse juurde või kasutada ära praeguse võimaluse ning alustada selle suurepärase Euroopa projekti täielikku taastamist ja taaskäivitamist. On aeg luua uus julge nn Schumani moment.“
Lisaks arutasid CIVEXi komisjoni liikmed arvamust „Kohaliku valitsemise ja esindusdemokraatia tugevdamine digitaaltehnoloogia uute vahendite abil“ . Selles rõhutatakse eelkõige digitaaltehnoloogia vahendite kasulikkust osalusdemokraatia jaoks. Konverents annab võimaluse katsetada digitaalseid osalusvahendeid, et tugevdada esindusdemokraatiat, võita kodanike usaldust ning hõlmata piirkondlikke ja kohalikke näiteid, kus kodanikud on kaasatud aruteluprotsessidesse ja nende tagasisidemehhanismidesse.
Järva vallavanem Rait Pihelgas (EE/Renew Europe) ütles: „Kui räägime nüüdisaegsest demokraatiast, peaksime piirduma ainult osalusdemokraatiaga. Kodanike kaasamine peab olema pidev protsess. Kui vaatame, kuidas kohalikud, piirkondlikud ja riiklikud ametiasutused suhtlevad oma kodanikega, siis on nende kasutatavad meetodid – ajalehed, kodulehed ja avalikud kohtumised – samad, mida kasutati 20 aastat tagasi. Nad suhtlevad küll ka sotsiaalmeedia platvormide kaudu, kuid kasutavad harva tänapäevaseid uusi osalemisvahendeid. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ja riigivalitsused peavad muutma oma teabevahetuse ja suhtlemise kodanikele lähedasemaks. Inimesed kasutavad iga päev mobiilseadmeid. Me saame arendada ja parandada kaasatust ja demokraatiat nüüdisaegsete tehnoloogiliste vahendite abil.“
Kõnealuses arvamuses sisalduvad lõplikud soovitused on kavas vastu võtta 2020. aasta oktoobris toimuval Euroopa Regioonide Komitee täiskogu istungjärgul.