COP24: linnad ja piirkonnad jätkavad survet kõrgemate kliimaeesmärkide nimel  
Euroopa Regioonide Komitee kordab tungivat vajadust suurendada riiklike kliimaeesmärke ja pooldab Pariisi reeglistikku, kuna see avab ukse mitmetasandilise kliimaalase juhtimise tugevdamisele

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 24. konverentsi (COP24) kliimakõnelused saavutasid oma peamise eesmärgi: leppida kokku ühised eeskirjad Pariisi kokkuleppe elluviimiseks alates 2020. aastast. Kuid nagu IPCC 1,5 °C aruanne tõendab, on tarvis palju kõrgemaid kliimaeesmärke, et peatada globaalse soojenemise murettekitavad suundumused. Katowices ühendas Euroopa Regioonide Komitee jõud maailma kohalike omavalitsuste võrgustikega, et taotleda linnadele ja piirkondadele ametlikku rolli Pariisi kokkuleppes. Vastuvõetud reeglistik avab ukse mitmetasandilistele tugevdatud kliimameetmetele ning tihedamale koostööle riiklike ning kohalike ja piirkondlike omavalitsustega. Riikide valitsusi kutsutakse üles arvestama Talanoa dialoogide tulemusi, mille hulgas on komitee üleskutse kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused riiklike kliimastrateegiate ja tegevuskavade määratlemisse. Palun klõpsake siia, et vaadata kokkuvõtet komitee liikmete tegevusest ja avaldustest COP24-l .

Laupäeval, 15. detsembril, võtsid ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osalised enneolematu saavutusena – tegeleda kliimamuutustega üheskoos üleilmsel tasandil – vastu Pariisi reeglistiku, mis on eeskirjade ja suuniste kogu, et viia ellu Pariisi kokkulepe alates 2020. aastast, sealhulgas läbipaistvusraamistik kliimamuutustega seotud rahastamise, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise tarvis.

Pariisi reeglistikus kutsutakse osalisi üles arvestama Talanoa dialoogide tulemusi oma riiklikult kindlaksmääratud panuste (NDC) ettevalmistamisel ning jõupingutustes tugevdada 2020. aasta eelset rakendamist ja eesmärke. Selle lõigu lisamist Pariisi reeglistikku kaitses komitee ENVE komisjoni esimees ja Schiedami linnapea Cor Lamers (NL/EPP) COP23 ja COP24 eesistujate ees Talanoa dialoogide lõppistungil 12. detsembril.

Konkreetse saavutusena linnade ja piirkondade jaoks kõikjal maailmas avab Pariisi reeglistik ukse mitmetasandilise kliimaalase juhtimise tugevdamisele, kutsudes riikide valitsusi üles tegema kohalike ja piirkondlike omavalitsustega koostööd oma riiklikult kindlaksmääratud panuste, kliimastrateegiate ja tegevuskavade määratlemisel. Talanoa dialoogide panuse hulgas, mida Pariisi reeglistik soovitab riikide valitsustel arvestada, on komitee üleskutse kohalike ja piirkondlike osalejate lahutamatuks osalemiseks kliimapoliitika kujundamisel ja riiklikult kindlaksmääratud panuste elluviimisel.

Komitee esimene asepresident Markku Markkula (FI/EPP) märkis: „Kuigi on selge, et riikide valitsused ei ole suutnud piisavalt suurendada oma kliimaeesmärkide taset, on Katowice kokkulepe siiski pöördepunkt meie ühistes jõupingutustes, et võita võitlus globaalse soojenemise vastu. Seetõttu ei tohi me alahinnata suurt saavutust, mis väljendub selles, et kiideti heaks ühised suunised Pariisi kokkuleppe rakendamiseks. Samuti ei tohi me piirduda kiiresti kehtestatavate turumehhanismide ja sobivalt rahastatud mehhanismide loomisega, mis aitavad vähendada ülemaailmseid heitkoguseid. Kahtlemata on kohalike ja piirkondlike omavalitsuste häält rahvusvahelistel kliimakõnelustel järjest enam kuulda olnud. COP21 tunnustas esimest korda sõnaselgelt linnade ja piirkondade otsustavat osa kliimamuutuste vastu võitlemisel. Kolm aastat hiljem kutsutakse Pariisi reeglistikus üles kohalike ja piirkondlike osalejate edasisele kaasamisele kliimastrateegiate kujundamisse ja rakendamisse. See on selge edusamm ja me oleme veendunud, et samal ajal Pariisi kokkuleppe rakendamisega paraneb järk-järgult ka tõhus mitmetasandiline koostöö.“

Komitee ENVE komisjoni esimees ja Schiedami linnapea Cor Lamers (NL/EPP) ütles: „Euroopa Regioonide Komitees soovib Talanoa dialoogide eeskujul teha tihedamat koostööd osalejatega, et tugevdada partnerlust mitmetasandiliseks tegevuseks ning kajastada seda tulevastes otsustes. Me ootame, et Pariisi reeglistik edendaks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamist riiklikult kindlaksmääratud panuste määratlemisse, eelkõige seoses järgmise ülemaailmse kliimameetmete kokkuvõttega 2019. aastal. Endiselt on tarvis kokku leppida õiglastes ja paindlikes CO 2 -turgudes, et vähendada kulutõhusal viisil kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning uurida süsinikdioksiidi maksuga seonduvaid võimalusi, et julgustada investoreid ja tarbijaid valima madalama süsinikdioksiidisisaldusega alternatiive. Koos saame suurendada potentsiaali, mis kaasneb väga vajaliku üleminekuga puhtale energiale. Selliste juhtalgatustega nagu ülemaailmne linnapeade pakt jätkab kohalik ja piirkondlik tasand kliimaeesmärkide täitmist ja suurendamist.

Kirkleesi ringkonna volikogu liige ja komitee arvamuse „Kliimaalane juhtimine pärast 2020. aastat“ raportöör Andrew Cooper (UK/EA) sõnas: „Me pooldame otsest üleskutset osalistele arvestada Talanoa dialoogides sisalduvaid ettepanekuid, kuna need avavad võimaluse kohaliku ja piirkondliku tasandi panusele riiklike heitkoguseid käsitlevate inventuuriaruannete, kliimastrateegiate ja tegevuskavade ettevalmistamisel. Siiski väljendame kindlameelselt oma üleskutset integreerida ametlikult piirkondlikult ja kohalikult kindlaksmääratud panused (RLDC), et tagada kohalike ja piirkondlike osalejate lahutamatu osalemine kliimapoliitika kujundamisel ja rakendamisel, sealhulgas riiklikult kindlaksmääratud panuste ettevalmistamisel ja rakendamisel.“

Üleskutsel täiendada piirkondlikult ja kohalikult kindlaksmääratud panustega riikide lubadusi Pariisi reeglistikus on mitu eesmärki: võimaldada linnadele ja piirkondadele ametlik roll Pariisi kokkuleppe rakendamisel, suurendada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vastutust kliimameetmetes, suurendada andmete täpsust ülemaailmse kokkuvõtte tegemise protsessis ning aidata ületada praegused heitkoguste erinevused.

Järgmine ülemaailmne kliimameetmete kokkuvõte on kavandatud 2019. aastaks. Ülemaailmne kokkuvõte on protsess, et hinnata ühiseid edusamme Pariisi kokkuleppe ja selle pikaajaliste eesmärkide saavutamisel. Selles arvestatakse kliimamuutuste leevendamist, nendega kohanemist, nende rahastamist ja rakendamise toetamist.

Linnad toodavad 70 % maailma kasvuhoonegaaside heitkogusest ning kohalikud omavalitsused vastutavad enam kui 70 % kliimamuutuste vähendamise meetmete ja kuni 90 % kliimamuutustega kohanemise meetmete eest.

Kliimameetmete stimuleerimiseks linnapiirkondades keskendutakse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alalise rahanduskomitee 2019. aasta foorumil kliimameetmete rahastamisele ja säästvatele linnadele.

COP24 raames ei suudetud kokku leppida ülemaailmsetes turumehhanismide (nt CO 2 -turud) eeskirjades, millega vähendada heitkoguste vähendamise kulusid. Arutelud turumehhanismide käivitamise kohta jätkuvad järgmisel aastal ja ülemaailmsed suunised võetakse vastu ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 25. konverentsil, mis toimub 11.–22. novembril 2019 Tšiilis.

Taustteave

Komitee COP24 delegatsiooni liikmed olid komitee esimene asepresident ja Espoo linnavolikogu esimees Markku Markkula (FI/EPP) , komitee ENVE komisjoni esimees ja Schiedami linnapea Cor Lamers (NL/EPP) , komitee ENVE komisjoni teine aseesimees ja Istra maakonna prefekt Valter Flego (HR/ALDE) , komitee ENVE komisjoni EA fraktsiooni koordinaator, komitee raportöör teemal „2020. aasta järgne kliimaalane juhtimine“ ja Ühendkuningriigi Kirkleesi ringkonna volikogu liige Andrew Cooper (UK/EA) , komitee arvamuse „Kliimameetmete rahastamine“ raportöör ja Vittorio Veneto (Treviso) linnavolikogu liige Marco Dus (IT/PES) , komitee raportöör teemal „ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia“ ja Espoo linnavolikogu liige Sirpa Hertell (FI/EPP) , komitee ENVE komisjoni ALDE fraktsiooni koordinaator ja Rakvere linnavolikogu liige Andres Jaadla (EE/ALDE) , komitee ENVE komisjoni ECRi fraktsiooni koordinaator ja Šiauliai linnavolikogu liige Daiva Matonienė (LT/ECR) , komitee ENVE komisjoni PESi fraktsiooni koordinaator ja Weststellingwerfi linnapea André van de Nadort (NL/PES) .

Palun klõpsake siia , et vaadata kokkuvõtet komitee delegatsiooni liikmete tegevusest ja avaldustest seoses COP24-ga.

Klõpsake siia, et tutvuda fotodega Euroopa Regioonide Komitee delegatsioonist @ COP24

Euroopa Regioonide Komitee poliitilised sõnumid ja COP24 delegatsioon

COP24 parimate tavade brošüür

Piirkondlikult ja kohalikult kindlaksmääratud panused

Komitee linnapeade pakti saadikud

Talanoa dialoogid käivitati eelmisel aastal COP23 eesistuja Fidži ülemaailmse hõlbustava raamistikuna dialoogile, mille eesmärk on teha kokkuvõtteid kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, kodanikuühiskonna ja ettevõtete ühistest kliimaalastest jõupingutustest kliimamuutustega seotud otsustamise parandamiseks ÜRO tasandil.

Pariisi kokkulepe reeglistik sisaldab üksikasjalikke eeskirju ja suuniseid, et viia ellu 2015. aastal vastu võetud märgilise tähtsusega ülemaailmne lepe, mis hõlmab kõiki olulisi valdkondi, sealhulgas läbipaistvust, rahastamist, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 24. konverentsi peamised tulemused on järgmised.

Kõigi aegade esimene universaalne süsteem kliimaalase tegevuse jälgimiseks ja hindamiseks, pakkudes paindlikkust nendele riikidele, kes seda tõesti vajavad. See innustab kõiki osalisi parandama oma tegevust aja jooksul ning teavitama tehtud edusammudest selgete ja võrreldavate tingimuste alusel.

Hea, konsensusel põhinev lahendus kliimamuutustega kohanemise küsimuses. Osalistel on nüüd suuniseid ja register, et teavitada oma tegevusest seoses kliimamuutuste mõjuga kohanemisega.

Seoses ülemaailmse kokkuvõtte tegemise protsessiga kutsutakse osalisi üles, et vaadata korrapäraselt läbi edusammud ja eesmärkide ulatus, tuginedes uusimatele kättesaadavatele teadusandmetele.

Lõpetuseks tasub mainida, et rahastamist ja tehnoloogiat käsitlevate otsuste kujul on nüüd olemas kindel pakett, mis ELi arvates kinnitab partneritele meie pühendumust jätkuvale üleilmsele solidaarsusele ja toetusele ( Euroopa Komisjon ) .

Vaadake siin UNFCCC – COP24 pressiteadet

Kontaktisik: David Crous | david.crous@cor.europa.eu | +32 (0) 470 88 10 37