Selles intervjuus vastas agroökoloogia teemalise arvamuse eelnõu raportöör Guillaume Cros (FR/Rohelised) neljale küsimusele sellise keskkondliku ja sotsiaalse lähenemisviisi kohta, mille eesmärk on luua põllumajandus, mis oleks loodusesõbralik, mitte loodusevaenulik. Arvamus on kavas vastu võtta Euroopa Regioonide Komitee täiskogu istungjärgul 3. veebruaril 2021. Tulevase ühise põllumajanduspoliitika raames pooldab Oksitaania-Pürenee-Vahemere piirkonna volikogu aseesimees muu hulgas seda, et liikmesriikidele kehtestatakse siduvad kvantifitseeritud Euroopa keskkonnaeesmärgid ja et riiklikest eraldistest suunatakse vähemalt 30% ökokavadele.
COVID-19 pandeemia on toonud esile meie globaliseerunud põllumajandus- ja toidusüsteemi nõrkuse ning näidanud toiduga kindlustatuse tähtsust. Samuti märgiti USA põllumajandusministeeriumi sügiseses uuringus, et strateegia „ Talust taldrikule “ rakendamine vähendaks järsult ELi põllumajandustootmist. Kas agroökoloogia jätaks meid nälga?
Kuigi toiduga kindlustatust kasutatakse sageli agroökoloogia vastase argumendina, osutavad Euroopas kestliku arengu ja rahvusvaheliste suhete uurimise instituudi IDDRI (Institut du développement durable et des relations internationales) hiljutised tööd, et aastaks 2050 on võimalik kogu Euroopa elanikkond ära toita tänu järkjärgulisele agroökoloogilisele üleminekule, mis hõlmab loomakasvatust, põllukultuure ja metsandust, eesmärgiga saavutada CO 2 heite nulltase. Üleilmsel tasandil näitas 2011. aasta märtsis avaldatud ÜRO aruanne ka seda, et kõigest kümne aasta pärast võivad väikesed põllumajandustootjad toiduainete tootmist haavatavates piirkondades ökoloogiliste tootmismeetodite abil kahekordistada. Kuna COVID-19 kriis on toonud esile meie globaliseerunud põllumajandus- ja toidusüsteemi nõrkuse, peab agroökoloogia, mis käib käsikäes piirkondlike toidusüsteemide arendamisega, võimaldama Euroopal tagada lühikeses ja pikas perspektiivis oma toiduvarud, säilitades meie tootmistegurid, nagu mullastik, veevarud ja bioloogiline mitmekesisus.
Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu ettepanekuid tulevase ühise põllumajanduspoliitika kohta kritiseeritakse teravalt, kuna need ei ole kooskõlas rohelise kokkuleppe ja strateegia „ Talust taldrikule “ eesmärkidega. Millised on Teie ettepanekud praegu arutlusel oleva ühise põllumajanduspoliitika tuleviku kohta, et ühitada põllumajandusettevõtete majanduslik tasuvus ELi kliima- ja keskkonnaeesmärkidega?
Euroopa Liit on oma kliimaeesmärkide, rohelise kokkuleppe ning strateegiatega „Talust taldrikule“ ja „Bioloogiline mitmekesisus“ seadnud endale keskkonna- ja kliimaeesmärgid, mis nõuavad põllumajandusliku tootmise ja toidusüsteemide süsteemset ümberkujundamist. Agroökoloogia vastab nendele eesmärkidele ja tagab ka põllumajandusettevõtetele parema tasuvuse (nagu on rõhutatud Prantsusmaa valitsuse 2020. aasta augusti analüüsi teabekirjas agroökoloogia majandusliku ja keskkonnaalase tulemuslikkuse kohta ).
Selleks peab praegu läbiräägitav tulevane ühine põllumajanduspoliitika toetama vajalikku üleminekut põllumajanduselt agroökoloogiale. Seepärast soovitan eelkõige lisada liikmesriikidele siduvad kvantifitseeritud ühised Euroopa keskkonnaeesmärgid riiklike strateegiakavade määrusesse, suunata vähemalt 30% riiklikest eraldistest ökokavadele ja seada põllumajandusettevõtetesse investeerimise toetuse sõltuvusse keskkonnaauditist. Lisaks neile regulatiivsetele kohustustele tuleb pakkuda metoodilist tuge piirkondlikele osalejatele, et julgustada ühise põllumajanduspoliitika erinevate vabatahtlike meetmete kasutuselevõtmisel arvestama agroökoloogiliste projektidega.
Euroopa Regioonide Komitee peab oluliseks hoida põllumajandust kõikides piirkondades, et säilitada maapiirkondade elujõulisus ja edendada territoriaalset ühtekuuluvust. Kuidas saab agroökoloogia aidata seda saavutada?
Agroökoloogia käib käsikäes kohaliku toidu tootmisega, mis aitab seega igat piirkonda. Samuti teen ettepaneku vähendada mahe-, kohalike ja hooajaliste toodete käibemaksu, luua nende toodete jaoks lähikonnatoodangu toidutalongid ning kasutada märkimisväärses koguses mahe-, kohalikke ja hooajalisi tooteid ühiskondlikus toitlustamises. Need meetmed soodustavad agroökoloogiliste põllumajandusettevõtete ja väikesemahulise tootmise arengut kõikides piirkondades, aidates nii kaasa maapiirkondade tööhõivele. Lisaks peataks agroökoloogia, mis nõuab vähem kapitali (mehhaniseerimine, sisendid, maa jne), väikepõllumajandustootmise vähenemise riikides, kus see on endiselt oluline. See võimaldaks kõigil ELi liikmesriikidel edendada põllumajandust ja maaelu positiivse sotsiaalse ja keskkonnamõju avaldamise kaudu.
Oma arvamuses märgite mitmel korral, et agroökoloogia käib käsikäes väikeste ja keskmiste põllumajandusettevõtetega. Miks ei suudaks suured põllumajandusettevõtted agroökoloogiat arendada?
Agroökoloogial on lisaks tehnilisele agronoomilisele mõõtmele ka sotsiaalne ja territoriaalne mõõde. Kuigi suured põllumajandusettevõtted, mis on tänu ühise põllumajanduspoliitika piiramata toetusele märkimisväärselt kasvanud, kujutavad endast kõrbet nii bioloogilise mitmekesisuse kui ka sotsiaalses mõttes, sest sealt on kadunud tööhõive ja avalikud teenused, nagu on näha suuremahulise põllumajandustootmisega piirkondades. Agroökoloogiaga kaasnevad väikesed ja keskmised põllumajandusettevõtted, mitmekesised põllukultuurid ja keskmise suurusega põllud. Mastaabisääst, mis tuleneb tööjõu asendamisest nafta- ja keemiatööstusega ning mis on seotud ühise põllumajanduspoliitika toetusega suurtele põllumajandusettevõtetele, ei ole Euroopa strateegiate „Talust taldrikule“ ja „Bioloogiline mitmekesisus“ kontekstis enam asjakohane.
Taust
Guillaume Cros on ka Euroopa Regioonide Komitee kahe ühist põllumajanduspoliitikat käsitleva arvamuse raportöör:
– „ Ühise põllumajanduspoliitika reform “, mis võeti vastu 2018. aasta detsembris;
– „ 2020. aasta järgne ühine põllumajanduspoliitika “, mis võeti vastu 2017. aasta juulis.
Kontaktisik: pressecdr@cor.europa.eu