Euroopa Regioonide Komitee tervitab Euroopa Komisjoni algatusi parandada piiriülest kaubandust teenustesektoris. Komitee täiskogu oktoobri istungjärgul vastu võetud arvamuses kutsub raportöör Jean-Luc Vanraes (BE/ALDE) komisjoni üles selgitama oma ettepanekuid, et kasutada täielikult ära ühtse turu potentsiaal.

Teenuste vaba liikumine Euroopa Liidus on üks siseturu põhialuseid. Teenused on Euroopa majanduse oluline osa, moodustades 70 % ELi SKPst ja 90 % uutest töökohtadest. Hoolimata märkimisväärsetest edusammudest tõkete kõrvaldamisel takistavad piiriüleselt laieneda soovivaid Euroopa ettevõtjaid jätkuvalt eeskirjade vähene selgus ja prognoositavus ning lahknevad riiklikud õigusnormid.

„Kahjuks iseloomustab teenustesektorit nõrk konkurents ja tootlikkuse aeglane kasv,“ selgitab Uccle’i/Ukkeli kommuunivolikogu liige Jean-Luc Vanraes (BE/ALDE). „Tõkete kaotamine piiriüleselt kaubanduselt ja teenustesse investeerimiselt võiks suurendada ELi SKPd 1,7 % ning pakkuda teenuseosutajatele ja tarbijatele suuremaid võimalusi siseturu potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks.“

Vastusena teenuse-ettevõtjate ees seisvatele takistustele käivitas Euroopa Komisjon 2017. aasta jaanuaris rea algatusi (Euroopa teenuste e-kaart, nõuetest teatamise kord ja proportsionaalsuse kontroll), et lihtsustada ettevõtjate jaoks teenuste osutamist kogu ELis. Kuigi raportöör usub, et need algatused aitavad kaasa tõelise ühtse teenusteturu loomisele, on ta mures kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele põhjustatava täiendava halduskoormuse pärast ning võimaliku sekkumise pärast riiklikesse seadusandlikesse menetlustesse, nagu on väljendanud mitmete riikide ja piirkondade parlamendid.

Sellegipoolest väljendab Vanraes heameelt Euroopa teenuste e-kaardi kui kasuliku panuse üle teenuste liikuvuse edendamisel ning halduskeerukuse ja piiriüleste teenuseosutajate kulude vähendamisel. „Sellest on eriti suur abi VKEdele, kes on kohaliku ja piirkondliku majanduse selgroog ning keda halduskeerukus piiriülese tegevuse puhul kõige enam puudutab.“ Raportöör peab siiski kahetsusväärseks, et teenuste e-kaardi võimalikud eelised jäävad ebaselgeks ning nõuab Euroopa Komisjonilt nende põhjalikku selgitamist.

Vanraes toetab ka samme teenustega seotud nõuetest teatamise korra parandamiseks, kuna kehtiv menetlus on ebatõhus. Teatamiskohustus ei tohi siiski mõjutada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja nende poliitiliste esinduskogude pädevust.

Ta leiab, et kuigi proportsionaalsuse hindamised peavad olema põhjalikud, objektiivsed ja tõenduspõhised, peavad need ühtlasi olema asjakohased, sest kõigile kohaldatav universaalne käsitlus võib olla mitmel juhul tarbetult koormav. Raportöör toonitab, et „otsustamine selle üle, kas ja kuidas kutsealasid reguleeritakse, on ainult liikmesriikide pädevuses, olgu see riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil“.

Taust:

Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid Euroopa teenuste direktiivi vastu 12. detsembril 2006 (liikmesriikides rakendamiseks 28. detsembriks 2009) eesmärgiga kaotada õiguslikud ja haldusalased tõkked, mis võivad ettevõtjatel takistada teenuste pakkumist teises riigis, ja ergutada piiriülest konkurentsi. 2017. aasta jaanuaris – kuna teenuste vaba liikumise potentsiaali ei olnud veel täielikult ära kasutatud – esitas Euroopa Komisjon neli meedet, sealhulgas:

• Euroopa teenuste e-kaart – elektrooniline menetlus, millega püütakse lihtsustada haldusformaalsuste täitmist;

• kutsealaseid teenuseid käsitlevate riiklike õigusnormide proportsionaalsuse hindamine, mille eesmärk on selgitada proportsionaalse kontrolli, mida liikmesriigid peaksid tegema enne kutsealaseid teenuseid käsitlevate riiklike õigusnormide vastuvõtmist või muutmist;

• suunised kutsealade reguleerimise riiklike reformide kohta, millega antakse juhiseid riiklike reformivajaduste kohta, et reguleerida kutsealasid, millel on suur majanduskasvu ja töökohtade loomise potentsiaal;

• parem teavitamine teenuseid käsitlevate riiklike õigusaktide ettepanekutest, mille eesmärk on anda liikmesriikidele võimalus väljendada õigusloomeprotsessis varakult muret võimalike vastuolude pärast ELi õigusaktidega.

Kontaktisik:
Carmen Schmidle
Tel +32 (0)2 282 2366
carmen.schmidle@cor.europa.eu