Euroopa Komisjon käivitas linnapeade pakti 2008. aastal, et toetada linnu ja piirkondi ELi 2020. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisel. Pakt võtab nüüd endale veelgi olulisema rolli, viies oma kliimaalased lubadused kooskõlla ELi eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ning luues uue riiklike saadikute koja , et toetada pakti kasutuselevõttu igas liikmesriigis. Linnapeade paktiga on ühinenud juba üle 10 000 allakirjutanu, kes saavad tehnilist tuge ja rahastamisalast nõu, et kavandada ja rakendada energia- ja kliimakavasid, mis aitavad hoida ülemaailmset temperatuuri tõusu alla 1,5 ℃ , mis on Pariisi kliimakokkuleppe kõige ambitsioonikam eesmärk.

Euroopa Regioonide Komitee kodakondsuse ning valitsemis-, institutsiooniliste ja välisasjade komisjoni (CIVEX) liikmed arutasid Euroopa Parlamendi esindajate Antonio Tajani ja Helmut Scholziga, kuidas kaasata miljonit kohalikku ja piirkondlikku poliitikut projektidesse ja algatustesse, mis võivad tuua Euroopa inimestele lähemale ja tagada Euroopa tulevikku käsitleva konverentsi edu. Iseäranis kutsusid nad üles kaasama komitee liikmeid Euroopa Parlamendi põhiseaduskomisjoni algatatud katseprojekti „Ehitagem Euroopat koos kohalike asutustega“.

Castelo Branco vald (Portugal), Gabrovo vald (Bulgaaria), Helsingi-Uusimaa piirkond (Soome), Madridi autonoomne piirkond (Hispaania), Provence-Alpes-Côte d’Azuri piirkond (Prantsusmaa) ja Sileesia vojevoodkond (Poola) on valitud Euroopa ettevõtluspiirkonnaks 2021–2022. Euroopa Regioonide Komitee tunnustab selle tiitliga piirkondi, kes on näidanud ettevõtluses silmapaistvat prognoosivõimet ja koostanud aruka majanduskasvu strateegiad, milles võetakse arvesse suuremaid ühiskondlikke probleeme. 2021.–2022. aasta auhinna teema on „Ettevõtlus kestliku taastumise heaks“.

Euroopa Regioonide Komitee väljendab heameelt uue kliimamuutustega kohanemist käsitleva ELi strateegia üle, mille Euroopa Komisjon võttis vastu 24. veebruaril 2021. Komitee avaldab siiski kahetsust, et kuigi see võimaldab liikuda kavatsuste juurest tegude juurde, puuduvad selles siiski konkreetsed kliimamuutustega kohanemise eesmärgid. Uues strateegias käsitletakse viise, kuidas Euroopa Liit saab kohaneda kliimamuutuste mõjuga. Aastatel 1980–2016 oli Euroopa äärmuslikest ilmastikutingimustest põhjustatud majanduslik kahju kokku üle 436 miljardi euro. COVID-19 pandeemia on üksnes süvendanud vajadust luua kõigile tervislikum ja ohutum keskkond. Komitee kutsus täiskogu 2020. aasta detsembri istungjärgul vastu võetud arvamuses üles koostama uue kliimamuutustega kohanemist käsitleva ELi strateegia.