Euroopa Regioonide Komitee tahab tuua Euroopa Liidu kodanikud ELile lähemale. Kaasates kohalikud ja piirkondlikud esindajad, kes tegelevad iga päev oma valijate muredega, ning kutsudes ka kodanikke osalema eri üritustel ja aruteludel, aitab komitee tuua ELi institutsioonid kokku ELi kodanikega.
Euroopa Regioonide Komitee tegevuse veel üks sammas on töö partneritega. Teisisõnu usub komitee Euroopa, riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi kooskõlastatud tegevusse.
Kogu ELi õigusloomeprotsessi vältel tuleb järgida subsidiaarsuse põhimõtet, mille kohaselt tuleb otsused langetada avaliku huvi teenimise seisukohalt kõige sobivamal valitsustasandil – seega võimalusel kohapeal.
Milliseid õigusakte arutatakse?
Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu Nõukogu peavad Euroopa Regioonide Komiteega nõu pidama alati, kui esitatakse uued ettepanekud, millel on mõju kohalikule ja piirkondlikule tasandile, st järgmistel teemadel: majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, struktuurifondid, Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, tööhõive, sotsiaalvaldkond, haridus, noored, kutseõpe, kultuur ja sport, keskkond, energeetika, kliimamuutused, transport, üleeuroopalised võrgud ja rahvatervis.
Muudes valdkondades on komisjonil, nõukogul ja Euroopa Parlamendil komiteega nõupidamine vabatahtlik.
Komitee esitab soovitusi ELi seadusandlike ettepanekute kohta ning paneb ette uusi meetmeid kohaliku ja piirkondliku kogemuse ja oskusteabe põhjal. Samuti võib komitee teha uute õigusaktide ettepanekuid ja pakkuda uusi teemasid ELi päevakorda.
Komitee rolli tunnustati ja laiendati 2009. aasta Lissaboni lepinguga. Komiteega peab konsulteerima ELi õigusloomeprotsessi kõigis etappides ning komitee võib esitada hagi Euroopa Kohtule, kui tema arvates piiratakse mõne õigusaktiga komitee õigusi või kui riigivalitsused või piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused on kõrvale jäetud. Sellest tulenevalt on komitee suhted Euroopa Komisjoniga, Euroopa Parlamendiga ja Euroopa Liidu Nõukoguga tihedamaks muutunud.
Kuidas komitee töötab?
Euroopa Regioonide Komitee koosneb 329 liikmest ja 329 asendusliikmest ELi kõigist liikmesriikidest. Iga riigi valitsus esitab oma kohalikud ja piirkondlikud esindajad (liikmed ja asendusliikmed), kes moodustavad riigi delegatsiooni. Komitee liikmed on ametis viis aastat alates kuupäevast, mil Euroopa Liidu Nõukogu nad ametlikult ametisse nimetab.
Poliitikavaldkondade kaupa jaotatud kuues komisjonis (allkomiteed) analüüsivad komitee liikmed Euroopa Komisjoni koostatud seadusandlikke tekste ja koostavad nende kohta arvamusi, mida seejärel arutatakse ja mis võetakse vastu komitee täiskogu istungjärkudel.
Iga kahe ja poole aasta tagant valib täiskogu komitee presidendi ja esimese asepresidendi. President esindab komiteed ja juhib selle tööd. Kui presidenti ei ole kohal või ta ei saa osaleda, esindab teda esimene asepresident või mõni teine asepresident.
Kas komitee liikmed kuuluvad fraktsioonidesse?
Euroopa Regioonide Komitee liikmed rühmitatakse nende poliitilise kuuluvuse järgi. Praegu on komitees viis fraktsiooni:
Tavaliselt korraldavad fraktsioonid koosoleku enne täiskogu istungjärgu algust. Samuti võivad nad kaks korda aastas pidada erakorralisi koosolekuid väljaspool Brüsselit.
Mis on komitee aastaeelarve?
Euroopa Regioonide Komitee aastaeelarve on umbes 96 miljonit eurot, mis katab töötajate kulud, samuti liikmete reisi-, tõlke- ja teabevahetuskulud.
Siit leiab täpsemat teavet kõigi ELi institutsioonide eelarve kohta.
Milline on komitee mõju?
Euroopa Liit ei ole kohustatud Euroopa Regioonide Komitee arvamusi arvesse võtma, aga praktikas ta suuremal või vähemal määral teeb seda (vt Euroopa Komisjoni aastaaruanded komitee arvamuste järgse tegevuse kohta ja komitee enda
mõjuaruanded).
Kui palju liikmetele makstakse?
Liikmetele makstakse ainult koosolekutel osalemise eest. Osalenute nimed pannakse kirja iga koosoleku protokolli, mis on kättesaadavad
liikmete portaalis koos
liikme andmete ja tegevusega koosolekutel.