Euroopa Regioonide Komitee on koostanud arvamuse, milles käsitletakse uusi ELi õigusakte CO2-heite vähendamiseks maakasutuses, metsanduses, transpordis, hoonehalduses, põllumajanduses ja jäätmekäitluses. Arvamuse raportöör on Haanja vallavanem Juri Gotmans. Raportöör kutsub oma arvamuses üles käivitama täiendavaid investeerimisprogramme linnade ja piirkondade jaoks üle kogu Euroopa, et toetada ELi 2030. aasta kliimaeesmärke ning kontrollida nende täitmist iga viie aasta tagant.
Kuna EL tegeleb siduvate eesmärkide kehtestamisega CO 2 heitkoguste vähendamiseks tähtsaimates sektorites, nagu hoonehaldus, väiketööstus, transport, põllumajandus, jäätmekäitlus ja metsandus, hoiatab ELi kohalike ja piirkondlike esindajate kogu: edu ei ole tagatud, kui sellesse ei ole aktiivselt ja ametlikult kaasatud ka linnad ja piirkonnad. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on pädevused sellistes kesksetes valdkondades nagu linnaplaneerimine, metsandus, jäätmekäitlus, hoonehaldus, põllumajandus ja maakasutus. Need on sektorid, mille suhtes kohaldatakse arutluse all olevaid õigusakte – jõupingutuste jagamise määrust ja maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määrust. Uued õigusaktid täiendavad kehtivaid sätteid heitkogustega kauplemise süsteemis (HKS), mis hõlmab vaid tööstust ja energiasektorit, mis annavad 45 % kogu kasvuhoonegaaside heitest Euroopa Liidus. 2013. aastal pärines 55 % ELi kasvuhoonegaaside heitkogustest jõupingutuste jagamise määruse ja LULUCFi määrusega hõlmatud sektoritest.
Euroopa Komisjoni taotlusel on Euroopa Regioonide Komitee võtnud vastu rea konkreetseid soovitusi seadusandlike ettepanekute kohta, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet jõupingutuste jagamise määruse ning LULUCFi määrusega hõlmatud sektorites. Nende sektorite hulka kuuluvad hoonehaldus, väiketööstus, põllumajandus, jäätmekäitlus, transport (v.a lennundus ja rahvusvaheline merelaevandus), samuti metsandus ja põllumajandus, sh mulla, puude, taimede, biomassi ja puidu kasutamine. Seepärast tuleb tulevases määruses keskenduda sektoritele, mis ei ole suurimad saastajad ega kuulu HKSi, ent mis on seni olnud õigusaktide keskmes.
Haanja vallavanem Juri Gotmans (EE/PES) on arvamuse „Õigusaktide ettepanekud uue jõupingutuste jagamist käsitleva otsuse ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori kohta“ raportöör. Gotmans kinnitas: „Me tervitame Euroopa Komisjoni ettepanekuid kehtestada CO2-heite vähendamise eesmärgid ka muudele sektoritele kui heitkogustega kauplemise süsteemi juba kuuluvad tööstus- ja energiasektorid. Ent me ei saa eeldada, et saavutame oma energia- ja kliimaeesmärgid ja täidame Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, kui me ei sea siduvaid eesmärke sellistele sektoritele nagu hoonehaldus, põllumajandus, transport ja metsandus, kuna need sektorid annavad kuni 55 % kasvuhoonegaaside heitkogustest ELis.“
Juri Gotmans lisas: „Eesmärkide saavutamiseks peavad Euroopa Komisjon ja ELi liikmesriigid süstemaatiliselt toetama kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, edendades nende suutlikkust kavandada ja kujundada kohalikku arengut energiasektoris, transpordis, jäätmekäitluses, põllumajanduses ja maakasutuses.“ „Paindlikkuse eeskirjade määratlemisel nii jõupingutuste jagamise kui ka LULUCFi määruse ettepanekutes tuleb meil arvesse võtta kohalikke ja piirkondlikke tegureid,“ sõnas Gotmans. Linnadel ja piirkondadel on ka keskne roll selliste andmete otsesel või kaudsel kogumisel, mis on vajalikud kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuuriandmete koostamiseks LULUCFi määruse ja jõupingutuste jagamise määrusega hõlmatud sektorites, meenutas Haanja vallavanem.
Komitee kutsub üles kehtestama vastavuse vahekontrollide läbiviimise iga viie aasta tagant ja kontrollitud süsinikdioksiidi lekke vältimise paindlikkusmeetmed kui tõhusa viisi tagada heitkoguste vähendamise eesmärkide täitmine.
Kohalikud liidrid tahavad samuti juurdepääsu vajalikele finantsvahenditele, mille eesmärk on saavutada arutluse all olevate õigusaktide eesmärgid, ja ulatuslikumat kaasamist, et viia otsustusprotsess täpsemalt kooskõlla kohaliku oskusteabe ja asjatundlikkusega.
Ettepanekutes kehtestatakse siduv kohustus igale liikmesriigile ja arvestuseeskirjad vastavuse kindlaksmääramiseks. Komisjoni ettepanekuga lihtsustatakse Kyoto protokolliga kehtestatud praegusi arvestusmeetodeid ning käivitatakse uus ELi juhtimisprotsess jälgimaks, kuidas liikmesriigid arvestavad heitkoguseid ja nende sidumist konkreetsetes sektorites võetavates meetmetes.
Märkus toimetajatele:
EL on seadnud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgid keskpikas ja pikas perspektiivis. 2009. aastal lepiti Euroopa Ülemkogus kokku eesmärk vähendada aastaks 2050 kasvuhoonegaaside heitkoguseid 80–95 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Lühikeses ja keskpikas perspektiivis on ELi eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2020. aastaks 20 % ja 2030. aastaks 40 %. 2030. aasta vähendamiseesmärgis leppisid ELi riigipead ja valitsusjuhid kokku 2014. aasta oktoobris. Euroopa Regioonide Komitee on järjepidevalt nõudnud kaugemaleulatuvat eesmärki – vähendada 2030. aastaks CO2-heidet 50 %.
EL tegeleb praegu enamiku kliimaalaste õigusaktide läbivaatamise ja ajakohastamisega, et viia need kooskõlla 2030. aasta eesmärkidega. See protsess algas 2015. aasta juulis ettepanekuga reformida ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS). HKSi määruse muutmise ettepaneku kohaselt peavad selle vahendi kohaldamisalasse jäävad tööstus- ja energiasektorid vähendama 2030. aastaks oma heitkoguseid 43 % võrra 2005. aasta tasemega võrreldes. Praegu pärineb ligikaudu 45 % ELi kasvuhoonegaaside heitkogustest HKSi kuuluvatest sektoritest. Jõupingutuste jagamise määruse ja LULUCFi määruse sektorid annavad ülejäänud 55 %.
Pärast HKSi reformi jätkub protsess Euroopa Komisjoni seadusandlike ettepanekutega jõupingutuste jagamist käsitleva määruse ning LULUCFi määruse kohta.
20. juulil 2016 esitas Euroopa Komisjon seadusandliku ettepaneku, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest pärinevad kasvuhoonegaaside heited ja nende gaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku. Ettepanek on järg ELi liidrite 2014. aasta oktoobri kokkuleppele, mille kohaselt peaksid kõik sektorid, sh maakasutuse sektor, andma oma panuse ELi 2030. aasta heitkoguste vähendamise eesmärgi saavutamisse. Samuti on see kooskõlas Pariisi kokkuleppega, milles juhitakse tähelepanu maakasutuse sektori otsustavale rollile meie pikaajaliste kliimamuutuste leevendamise eesmärkide saavutamisel. Lisateabe saamiseks klõpsa siin.
Jõupingutuste jagamist käsitleva otsusega kehtestatakse liikmesriikidele siduvad iga-aastased kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgid aastatel 2013–2020. Need eesmärgid puudutavad heitkoguseid, mis pärinevad enamikust ELi heitkoguste kauplemise süsteemi (ELi HKS) mittekuuluvatest sektoritest, nagu transport, hoonehaldus, põllumajandus ja jäätmekäitlus. Jõupingutuste jagamist käsitlev otsus moodustab osa kliimamuutuste ja energia poliitikast ja meetmetest – tuntud kui kliima- ja energiapakett –, mis aitab Euroopal liikuda vähese CO2-heitega majanduse poole ja suurendada oma energiajulgeolekut. Lisateabe saamiseks klõpsa siin.
Kontaktisik:
David Crous
Tel +32 (0)470 88 10 37
david.crous@cor.europa.eu